Autor: Kristi Kool • 22. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvara jõuab kohtutäituri lauale tavaliselt kahel juhul: poolte kokkuleppel, sellisel juhul on tegu müüja valikuga panna oma kinnistu eraenampakkumisele või – mis rohkem tuntud – tegemist on maksmata võlaga.

Oksjonikeskkond aina populaarsem

Kohtutäitur Risto Sepp rääkis Kinnisvarauudistele, et võõristus täituri kaudu vara osta kaob aasta aastalt. Täitemenetlus on muutunud tõhusaks ja usaldusväärseks. „Ammu on möödas ajad, mil pakkumisi tehti täituri kabinetis kohapeal, enam pole võimalik osalejatel omavahel kokkuleppeid sõlmida ja niimoodi oma hinnataset dikteerida.“ Sepp lisas, et inimesed on väga hästi omaks võtnud nende elektroonilise enampakkumise keskkonna oksjonikeskus.ee, mis tegutseb kuuendat aastat. „Täiturid ja haldurid on kohustatud kinnisvaraalased pakkumised avaldama lisaks oksjonikeskusele alati ka ühes suuremas kinnisvaraportaalis ja statistika näitab, et meie endi keskkonnas on kuulutuse vaadatavus alati 2-3 korda kõrgem.“

Oksjonilehele meelitab kindlasti võimalus soetada kinnisvara tavapärasest odavama hinnaga. „See eeldus on õigustatud, aga tuleb ette olukordi, kus hind kerkib oodatust kõrgemale. See võib juhtuda just siis, kui paneme vara müüki väga odava alghinnaga. Siis on huviliste arv suur ja teatava hasardi toel võib hind kerkida.“ Risto Sepa sõnul on täna turg niivõrd soodne kõikidele varadele, mitte ainult odavale. „Inimestel on vaba raha ja kui objekt on nende jaoks huvitav ja väärtusi loov, siis on ka neid pakkujaid, kes suudavad Eesti mõistes teha väga kõrgeid pakkumisi,“ kinnitab ta.

Jonnakate omanike jaoks on vahendid

Mida teha, kui võlgu jäänud omanik pole koostööaldis? Näiteks keeldub oma aresti alla minevat korterit näitamast ja hiljem ka välja kolimast. Täitur Risto Sepp kinnitab, et vahendid selle vastu võitlemiseks on olemas. „Kohtutäitur suhtleb võlgnikuga ja palub talt arestitavast varast ülevaadet ning fotosid. Kui aga omanik ei reageeri tähtajaks, siis protsessid seisma ei jää. Mina avaldan kuulutuse ikkagi ja tegelikult võib jääda ebasoodsasse olukorda hoopis võlgnik-omanik ise. Kui ma ei näe vara, siis ma määran hinna lähtuvalt välisest vaatlusest. Ma võin maja ja ümbruse järgi otsustada, et korter on madala väärtusega, ehkki võib-olla on tegu renoveeritud elupinnaga.“

Sepa sõnul saab kohtutäitur objekti turule panna ja kui ka selle peale ei tule omanikult vara kohta lisateavet, on täituril lõppastmes võimalik kõikide kinnisvara vastu huvi tundvate isikutega pöörduda kohtu poole ja taotleda sealt korterisse jõuga sisenemise luba eesmärgiga näidata vara. „Siis saadame kohtumääruse võlgnikule ja anname teada, et oleme sel ja sel kuupäeval kellaajal tulemas. Kui võlgnik jätkuvalt ei reageeri, võtame lukksepa kaasa, siseneme korterisse ja teeme fotod ning pitseerime uuesti ukse.“

Kui aga oksjon juba läbi ning eelmine omanik ei taha pinda vabastada, siis enampakkumise akti alusel toimub ka endiste elanike väljatõstmine. „Protseduur käib nüüdsel ajal juba kiiresti, enampakkumise akt on täitemenetluse algatamise aluseks, enam ei pea kartma, et saad probleemse vara,“ väidab Risto Sepp julgustavalt.

TAHAD ROHKEM TEADA?

Registreeru veebiseminarile „Kuidas osta kinnisvara kohtutäiturilt?“

Õpetust jagavad ja küsimustele vastavad kohtutäiturid Arvi Pink ja Risto Sepp.

Registreeru SIIN