Nädalavahetusel sain põneva vihje: Eestis hakatakse tegema ennekuulmatut plokiahela ühisrahastust, mille raames ehitatakse Lasnamäele ladu-kontor tüüpi kinnisvaraobjekt, kirjutab investor Toomas Äripäevas.
Uurisin projekti lähemalt ja avastasin end mõtetelt, et oleme vist möödunud buumi tipus laialt levinud sendioksjonite faasis. Järelikult: kriis ei ole enam kaugel!
Kinnisvara arendusprojekti hinnates on kapitalistruktuur oluline. Selle kaudu saame teada, kui palju laenu võetakse ning kui palju arendaja ise oma nahka on nõus mängu panema.
Üldistatult võib öelda, et pangad panevad kuni 70% rahast ning ülejäänud 30% või isegi rohkem tuleb arendajalt. Suuremahuliste projektide puhul võib kõrge omakapitalinõue arendajale üle jõu käia ja siis on pöördutud näiteks ühisrahastuse poole, mis aitaks mingi osa omakapitalivajadusest täita.
Artikkel jätkub pärast reklaami
B11G projekti kapitalistruktuur teeb murelikuks. Multifunktsionaalse ladu-kontor-esinduspood hoone ehituseks kulub hinnanguliselt ligi 3,6 miljonit eurot. 70% summast laenab pank ja seda nii, et arendusperioodil makstakse 8% intressi ja peale arendusperioodi laen refinantseeritakse ümber 3% peale. Ülejäänud 30% tahetakse ülimoodsa ILP mudeliga koguda ühisrahastuse põhimõtetel. Kuhu aga jääb arendaja omakapital, mis motiveeriks arendajat keerulisel perioodil projektiga jääma?
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid