Kõige sagedamini võetakse väikelaenu kodu remondiks või sisustamiseks

Kuigi võrreldes Leeduga on Eesti keskmise tarbimislaenu võtja sissetulek 40% suurem, on Leedus keskmine võetav laenusumma Balti riikide kõrgeim. Eestis ja Lätis võetakse väikelaenu keskmiselt kaheks aastaks, Leedus kolmeks aastaks.

Swedbanki väikefinantseerimise valdkonnajuhi Triin Jalakase sõnul on tarbimislaenude võtmine olnud Eestis ja Lätis viimastel aastatel stabiilne. Leedus on aga toimunud märkimisväärne kasv. „Keskmine tarbimislaenu võtja Eestis on 42-aastane linnaelanik, kes laenab 2000 eurot kaheks aastaks. Balti riikides on keskmine tarbimislaenu summa madalaim Lätis (1700 eurot) ja kõrgeim Leedus (2100 eurot), mis tähendab, et võrreldes Lätiga laenatakse Leedus ca 25% suuremaid summasid,“ ütles Jalakas ning lisas, et laenamise kiire kasv Leedus on seotud kiire majanduskasvuga ja tugeva tarbija kindlustundega. „Samas kui võrrelda inimeste sissetulekuid, siis Eestis on tarbimislaenu võtja keskmine sissetulek tunduvalt kõrgem kui Lätis ja Leedus – Eestis 1125, Lätis ca 900 ja Leedus ligi 750 eurot.“

Kõikides Balti riikides kasvab tarbimislaenu võtmine kevadeti võrreldes talvekuudega ligi 25% ning laenamise eesmärgid on riigiti sarnased. „Kõige sagedamini võetakse väikelaenu kodu remondiks või sisustamiseks, kodu- või aiatehnikatehnika ostmiseks ja ka autokulude katmiseks, näiteks uute rehvide soetamiseks,“ sõnas Jalakas.

Eestis ja Lätis võetakse väikelaenu keskmiselt kaheks aastaks ja Leedus kolmeks aastaks. „Samas tagastavad meie lõunanaabrid laenu sagedamini ennetähtaegselt. Lätis on üle 70% ja Leedus pea 85% lepingumuudatustest seotud laenu ennetähtaegse tagastamisega, Eestis on see vaid ligi 30%.“