Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korrashoidjad saavad oma raadiosaate
17. aprillil kell 12 läheb eetrisse esimene saade uuest sarjast „Korras kinnisvara täna-homme“. Kokku jõuab sel aastal kuulajateni 4 saadet.
Kinnisvara korrashoiu valdkond on lai, sinna kuuluvad koristusteenused, haljastus, erinevad hooldustööd ja haldustoimingud. Saate eesmärk on tuua inimesteni selle sektori arengusuunad ja probleemid, suurt rõhku pannakse kinnisvaraomaniku harimisele, sest otsused hoone korrashoiuks teeb just tema, olgu omanikuks riik, ettevõte või eraisik.
Esimeses saates on külas Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu tegevjuht Jüri Kröönström, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuriinstituudi professor Roode Liias, City Haldus OÜ juhatuse liige Heikki Lind ja KV Service juhatuse liige Miguel Ortega. Juttu tuleb korrashoiusektori väljakujunemistest ja kasvuraskustest Nõukogude Liidu järgses Eestis, spetsialistide koolitamisest ning seadusandluse väljatöötamisest.
Edasi vaatame juba tulevikku. Tehnoloogia tungib võimsalt peale ka kinnisvara korrashoiuvaldkonnas, mis seab uued ülesanded ettevõtetele ja uued hinnad teenuse tellijatele. Kindlasti ei saa saates üle ega ümber omanike vastutusest ja teadlikkusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saade „Korras kinnisvara täna-homme“ koosneb neljast saatest. Esimest saadet saab kordusena kuulata samal päeval, 17. aprillil kell 16 ning ka pühapäeval, 21. aprillil kell 15. Järgmine neist valmib juunis, kolmas jõuab eetrisse septembris ja viimane aasta lõpus detsembrikuus. Kogu saatesari läheb üles ka Äripäeva raadio järelkuulamiskeskkonda.
Saadet „Korras kinnisvara täna-homme“ juhib Kinnisvarauudiste veebitoimetaja Kristi Kool
Saade sünnib koostöös Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liiduga.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.