«Notre Dame’i õppetund võiks olla ehk see, et ka meie vanade mõisate ja kirikute tuleohutus tuleb üle vaadata,» ütles ajaloolane Jaak Juske Postimehele.
Kõige ohtlikum on tema sõnul pööning, kus on vanad kuivad talad ning sajandite jooksul kogunenud tolm. «Seal on ka elektrikaablid. Piisab ainult väiksest sädemest, et kogu kupatus maha põletada,» sõnas Juske.
Tulekul Tuleohutuskonverents 2019!
07. mail 2019 Öpiku Konverentsikeskuses, Ülemiste Citys
Konverentsil jagatakse järgimist väärt kogemusi ja nõuandeid, pakutakse vastuseid põletavamatele küsimustele ja suurt pilti tuleohutusturul toimuvast.
Teadaolevalt puhkes Pariisi Jumalaema kirikus tulekahju ehitustööde tõttu ja ka viimased suuremad põlengud Tallinna vanalinna kirikutes said alguse renoveerimise ajal. 2002. aastal süttis Pühavaimu kiriku taastamistööde ajal kirikutorn, kuid veelgi olulisem oli 1982. aastal puhkenud tulekahju Niguliste kirikus.
«Kui võtame Tallinna vanalinna kirikud, siis nad kõik on ajaloos põlenud, mitmed neist korduvalt,» ütles ta ja lisas, et põhjus on olnud kas sõda või lihtsalt süttimine.
Loe pikemalt
Postimehest.Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?