• 22.04.19, 13:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rait Pukk: ehitusel ja renoveerimisel on kõrgendatud oht tulekahju tekkeks

Fireplan OÜ juht Rait Pukk kinnitab, et tuleohutuseksperdid tunnevad ära tuleohutuse kitsaskohad nii kasutuses olevates ehitistes kui ka alles planeerimisfaasis olevate hoonete puhul. Tunnustatud ekspert andis Kinnisvarauudistele väikese intervjuu.
Rait Pukk: ehitusel ja renoveerimisel on kõrgendatud oht tulekahju tekkeks
  • Foto: Fireplan OÜ
Kui teadlikud on inimesed üldse tuleohutusnõuetest? Mida teatakse, mida mitte?
Üldjuhul on inimestel teadmine oma vastutusest ja kohustustest suures pildis olemas. Ettevõtete puhul on küsimus pigem selles, kas info liikumine toimib – kas juhtideni jõuab oluline teave hoone tuleohutusalastest puudustest. Selleks peavad olema tuleohutuse tagamiseks protsessid ja nende kontroll kokku lepitud ning olulise tähtsusega info peab jõudma ka juhtkonnani.
Milliste hoonete puhul on risk kõige suurem? Kas tuleohuriski vaadates saab välja tuua hooned materjali, vanuse või tüübi järgi?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Enamasti põhjustab suurte kahjudega tulekahjusid vähene panus ohutusse või hooletus. Hoone ehitusmaterjal, vanus ja hoonetüüp on pigem teisejärgulised, kui hoones on toimiv tuleohutuskorraldus.
Statistika järgi on suurem tõenäosus tulekahju tekkimiseks eluhoonetes. Avalikkusele suunatud hoonetes on tõenäosus oluliselt väiksem ja ehituslike nõuetega tagatud tulekahju varajane avastamine ning meetmed tule leviku tõkestamiseks. Probleemid tekivad, kui need meetmed ei toimi. Näiteks kasutatakse järjest enam hoonetes tuletõkkekardinaid, mis tulekahjuhäire korral langevad alla, takistades tule ja suitsu levikut hoones. Kui sellise kardina sulgumise teele on paigaldatud toolid, lauad või mõni muu mööbliese, siis need ei toimi. Samuti ei hakka kardin tööle, kui signalisatsioonisüsteem ei ole töökorras. Seepärast on olulisel kohal toimiv tuleohutuskorraldus, kus kõik teavad enda rolli ohutuse tagamisel.
Millised on levinumas tuleohutusega seotud vead, mida tehakse projekteerimise-ehituse juures?
Projekteerimise faasis peab projekteerija tegema keerulisi valikuid, mis ühelt poolt vastavad tellija ootustele, kuid on samal ajal kooskõlas valdkonna regulatsioonidega. Valikute tegemise teeb keeruliseks see, et tuleohutusalane regulatsioon kirjeldab tüüpsituatsioone, erisused tuleb lahendada ohutustaset hinnates. Sellest tulenevalt vajatakse kõrvalist tuge tuleohutuskonsultantidelt kõige enam projekteerimise või hoone ehituse käigus just valikute tegemisel. Näiteks, kuidas tagada puithoone tuleohutus ja samal ajal puitu siseruumides eksponeerida. Tuleohutuse mõttes on siin mitmeid riskitegureid, kuid ka mitmeid võimalusi inimeste ja hoone ohutuse tagamiseks.
Teil on väga pikaajaline tuleohutuse valdkonna eksperdi töökogemus, kokku 25 aastat. Olete olnud erinevatel vastutusaladel Päästeametis ja juhatanud Siseakadeemias tuleohutuse ja inseneriainete õppetooli. Vaadates tagasi oma tegevuse algusesse, kas saate öelda, et aja muutudes on muutunud ka põlengu puhkemise riskid?
Pikas vaates kõige olulisem muutus ajas on, et väga harva esineb tulekahjusid, mis puudutavad mitmeid hooneid. Ehk siis kõige olulisem muutus seisneb selles, et hoonete ohutustase on oluliselt kasvanud.
Kasvavad riskid on nn suured hooned, kuhu koonduvad erinevad teenused või ettevõtted, sh suured kaubanduskeskused, haiglad jms. Suurte hoonete puhul on oluline, et asutuse juhtkonnal oleks reaalajas ülevaade muuhulgas ka hoone tuleohutusalasest seisukorrast. Suurtes hoonetes on suur risk, kui tulekahju avastamise ja teavitamise süsteem ei toimi, või kui ei ole läbi mõeldud tulekahju korral tegutsemine ja vastutusjaotus evakuatsiooni korraldamisel vms.
Samuti on oluline risk hoonete soojustamine kergesti süttivate soojustusmaterjalidega, kui ehitustööde ajal inimesed elavad või töötavad samas hoones. Ajal, mil soojustusmaterjal on seinale paigaldatud, aga ei ole veel krohviga kaetud, on tuleoht kõige suurem ja võimalikud tagajärjed kõige raskemad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Äsja kogu maailma vapustanud Pariisi Jumalaema kiriku põlengu põhjust pole praegu veel avaldatud, aga päris mitmest uudisteagentuurist on läbi jooksnud, et tulekahju võis puhkeda renoveerimistööde tagajärjel. Vaatame seda probleemi üldisemalt - milliseid tuleohutusnõudeid tuleb renoveerimisel silmas pidada?
Hoonete renoveerimisel ja ka uute hoonete ehitamisel on kõrgendatud oht tulekahju tekkeks. Ehituses tehakse mitmesuguseid tuletöid, nagu ketaslõikuriga lõikamine või gaasileegiga katusekatte paigaldus. Tihti on ehitustööde ajal ka ehituskonstruktsioonid võimalikule tulele avatud.
Nii nagu igapäevaelus, tuleb ka ehituse ajal võtta kasutusele ohutusmeetmed ja läbi mõelda hoones viibivate inimeste ohutus. Ehitusobjektil peavad olema tulekustutid, nii ehitussoojakus kui ka kogu hoones. Juurdeehituse korral tuleb läbi mõelda, kuidas on olemasoleva hoone ohutus tagatud juurdeehituse ajal. Näiteks kuidas lahendatakse evakuatsioon, kui juurdeehitus sulgeb mõneks ajaks uksed hoone välisseinas jms. Suurte objektide puhul on teemaks ka suitsetamiskohad ehitusobjektil, õigemini nende olemasolu ohutus kohas.
Paljudes riikides, ka Eestis, puuduvad ehitusprotsessi tervikuna reguleerivad tuleohutusnõuded või vastavad juhendmaterjalid. Tuletööde tuleohutusnõuded on aga reguleeritud.
Kui on tegemist suuremahuliste puitkonstruktsioonide uuendamisega või uue puithoone püstitamisega, siis tasuks kaaluda ka ehitusaegse tulekahjusignalisatsiooni paigaldamist. Eestis ei ole küll sellist lahendust veel kohanud aga need süsteemid on niiöelda ajutised valvurid juhuks, kui ehitamise ajal midagi valesti läheb.
TULE TULEOHUTUSKONVERENTSILE!
Teemad, millest konverentsil räägitakse:
Paberist tuletõkkesektsioonid.
Tuletõkkeläbiviikude võimalused tuleohutuses.
Edukas koostöö erasektori ja Päästeameti vahel.
Tuleohutusnõuete rikkumise mõju kindlustushüvitise väljamaksmisele.
Suurköögi tulekustutussüsteemid.
Ettevõtte kogemus suurõnnetusest tulega.
HAKKAS HUVITAMA? PANE ENNAST KIRJA SIIN

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.04.26, 11:00
Liftid viiekorruselistes majades ja naabruskondlik lähenemine: Tallinn otsib kortermajade renoveerimisel uusi lahendusi
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.

Hetkel kuum

Vektori jõuõlaks teiste sarnaste arenduste kõrval on kvaliteet.
Uudised
  • 22.04.26, 10:40
Pindi ja Nordecon müüvad Vektori elu- ja äripindu. Ent sellel arendusel on oluline eelis
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Arendajad, uus seadus täpsustab, millal tuleb järgida müra piirväärtust ja millal sihtväärtust
Uudised
  • 20.04.26, 06:00
Arendajad, uus seadus täpsustab, millal tuleb järgida müra piirväärtust ja millal sihtväärtust
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Siit saab sisse. See on nüüdse Artiuse, endise Foorumi keskuse (arhitekt: Hanno Grossschmidt) uuendatud fassaad
Uudised
  • 16.04.26, 16:54
Kes kõik seal olid!? GALERII: Sõõrumaa avas 1200-ruuduse siselinnaku. Trend kinnistub.
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Seileri Kvartali II etapi ehitustanner, siin peaksid majad valmima aasta pärast. Taamal laiub Pärnu linnasüda.
Uudised
  • 17.04.26, 12:32
Siin on muljet magusalt! Pärnu uusarendus nihkub mererannast jõekaldale. 4 nooblit galeriid
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Kui tehinguga seotud lisakulud vähenevad, aitab see tuua turule inimesi, kes muidu jääksid veel ootama, märgib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Uudised
  • 20.04.26, 11:51
Turuergutamine: LVM ja SEB katsetavad 0-eurost notarikulu ja laenulepingut
Veel selle aasta lõpuni tegutseb siin Keskkonnaagentuur. Ent siis läheb asi põnevaks - uuri allpool galeriid!
Uudised
  • 15.04.26, 06:00
Tubli tegu! Metro muudab büroohoone korterelamuks. Vaata galeriid - võimas muutus!
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Merko rajab Kristiinesse uue elukvartali
Uudised
  • 21.04.26, 15:01
Merko rajab Kristiinesse uue elukvartali
SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt ja Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.04.26, 11:00
Liftid viiekorruselistes majades ja naabruskondlik lähenemine: Tallinn otsib kortermajade renoveerimisel uusi lahendusi

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele