Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Detailplaneeringute koostajatele hakatakse seadma tähtaegu
Tallinna Linnaplaneerimise Amet kasutab alates maikuust planeeringute registris uuendust, mis võimaldab anda detailplaneeringute algatamisettepanekute esitajatele ja planeeringute koostajatele tagasisidet ja seada ülesandeid, näiteks algatamisettepaneku materjalide täiendamiseks või muutmiseks. Sõltuvalt täiendamise või muudatuse mahust määratakse ülesande täitmiseks ka tähtaeg.
„Taolise rakenduse eesmärk on vähendada olukordi, kus planeeringute menetlused jäävad planeeringu sisulise koostamise ja muudatuste sisseviimise etapis pikaks ajaks seisma,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov.
Registri uuendus aitab lihtsustada ametiasutuste ja projekteerija vahelist koostööd planeeringute menetlemise protsessis ning võimaldab kõigil osapooltel tööjärjel ja tähtaegadel paremini silma peal hoida. „Sageli ollakse ameti peale pahased seoses tähtaegadest mittekinnipidamisega. Kui aga hakata uurima, kus planeering niiöelda seisab, siis selgub tõsiasi, et enamjaolt ei asu pudelikael mitte ametis, vaid planeeringust huvitatud isikus või tema poolt palgatud projekteerimisbüroos. Nüüd hakkab amet seadma tähtaegu ka projekteerijaile endile,“ lisas Novikov
Algatatud detailplaneeringu koostajale antakse edaspidi registri kaudu planeeringu koostamise ülesanne koos tähtajaga. Detailplaneering tuleb edaspidi esitada Tallinna Linnaplaneerimise Ametile üha aasta jooksul alates selle algatamisest.
„Ülesannete ja tähtaegade rakendamine ning nende järgimine loob olulise eelduse, et detailplaneeringud jõuavad kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuseni hiljemalt kolme aasta möödumisel arvates algatamisest,“ ütles linnaarhitekt Endrik Mänd. „Nii näeb ette ka Planeerimisseadus.“
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele