Eesti Raudtee hakkab pilootkasutajana kasutama telekomiettevõte Levikom poolt arendatud uuenduslikku asjade internetil põhinevat tuleohutuslahendust, mille abil saab mõõta õhutemperatuuri, õhuniiskust, vingugaasi, suitsu, süsihappegaasi ja muid näitajaid.
Levikomi asjade interneti teenuste juhi Ove Tüksammel Äripäeva tuleohutuskonverentsil
  • Levikomi asjade interneti teenuste juhi Ove Tüksammel Äripäeva tuleohutuskonverentsil
  • Foto: Raido Pajusi
Levikomi asjade interneti teenuste juhi Ove Tüksammeli sõnul on teenus eelkõige suunatud mehitamata hoonete jaoks, kuhu ei ole mõistlik ehitada tsentraalseid tuleohutussüsteeme. „Sarnaselt Eesti Raudteele on paljudel ettevõtetel ja majapidamistel ruume ja hooneid, mida sageli ei kasutata, aga soovitakse siiski tuleohutus tagada. Levikomi asjade interneti võrku ühendatud seadmed võimaldavad juba eos avastada vee-, gaasilekke või tulekahju teket. Lisaks kohapealsele häirele saadavad seadmed alarmteate e-posti, SMSi ja mobiiliäpi vahendusel ja nii saab ohud kõrvaldada minimaalsete kahjudega,” rääkis Tüksammel.
„Ohutus on meie ettevõttes üks olulisemaid aspekte, mille arvelt järeleandmisi ei tehta. Üks meie eesmärkidest oli leida jätkusuutlik lahendus tagamaks tuleohutus objektidel, kus puudub juhtimiskeskusega ühendatud turvasüsteem ning sobiva lahenduse pakkus meile Levikom. Meil on hea meel nende tuleohutuse pilootprojektis osaleda,“ kommenteeris Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper.
Tüksammeli sõnul on asjade internetil põhinev lahendus töökindel ja vajalik investeering oluliselt väiksem tsentraalse tuleohutussüsteemi rajamisest. “Seadmed on pikaajalise kasutusega patareitoitel ja neid ei mõjuta kohapealsed voolu- ega sidekatkestused, sest seadmed kasutavad Levikomi asjade interneti võrgu NORAnet ühendust, mille tugijaamad asuvad väljaspool kasutuskohtasid. Info jõuab igal juhul asukohast väljapoole ja seda oluliselt varem, kui lähiümbruses märgatakse suitsu või leeke,” lisas Tüksammel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
3
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
4
Uudised
  • 18.06.26, 07:15
Üürituru ekspert näitab millises pealinna piirkonnas millist üüri küsida
5
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
6
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele