Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks langes aprillis 1,3% võrra 1430 eurole ruutmeetri kohta, kusjuures sarnane hinnatase oli ka juba 2016. aasta lõpus.
Märtsis oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1449 €/m². Kui märtsis tehti indeksilinnades 1315 korteriomandi tehingut, siis aprillis oli tehingute arv 1343.
Võrdluseks – 2018. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1249 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et korterite hinnatase on viimased paar aastat üles-alla pendeldanud. „Tehingute arv ega ka stabiilne hinnatase ei toeta kuidagi rahva seas levivaid jutte kinnisvarabuumist,“ lisas Sooman. „Pangad on ettevaatlikud, ostjad on ettevaatlikud, ainus õilmitsev sektor on hetkel uusarenduste turg, kuna noored pered eelistavad vanale elamufondile uut vara,“ selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrreldes hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 6,1 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 129 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.