Äripäeva Infopank sai valmis kinnisvarahooldusega tegelevate ettevõtete kvartaliraporti 2019. aasta esimese kvartali analüüsiga. Lisaks ülevaatele valdkonna ettevõtete konkurentsivõimest on seekord raportiga kaasas mahukas kokkuvõte võõrtööjõu liikumisest Eestis.

- Enim tööga seotud elamisloa taotlusi tuleb Ukrainast, nähtub vastsest raportist
- Foto: Andras Kralla
Äripäeva Infopank alustas valdkonna konkurentsiraportite koostamist eelmisel aastal, kui valmisid erinevate sektorite aastaraportid, nende seas Kinnisvarahalduse raport.
Alates käesolevast aastast ilmub halduse raport neli korda aastas. Valdkonna kvartaliraportiga toob esimest korda taolise turuülevaate peaaegu reaalaega.
Valdkonna kvartaliraport baseerub Eesti Maksu- ja Tolliameti kogutud ja avaldatud ettevõtete kvartalipõhistele äriandmetele, Äriregistri ja Statistikaameti informatsioonile ning ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlustele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille aastane müügitulu ületab vaatlusaluses ajavahemikus 100 000 euro piiri.
Raport analüüsib ettevõtete viimase kvartali majandusnäitajaid, mille põhjal on välja toodud valdkonna arengutrendid ja ettevõtete pingeread. Veel leiab raportist uuemad finantsandmed, eksperdi kommentaari valdkonna hetkeseisule, valdkonna trendid, ettevõtete reitingud ja prognoosid tulevikuks.
Raporti lisana saab kaasa Politsei- ja Piirivalveameti andmed võõrtööjõu liikumisest. Eraldi on välja toodud töörände tabelid töötamise liigi, ettevõtete valdkonna ja riikide kaupa. Lisaks saab teada, kui palju esitati tähtajalisi ja lühiajalisi elamislubasid ning palju neid rahuldati
Soeta värske Kinnisvarahaldajate kvartaliraport
SIIT.
Võimalik on tellida ka terve raportite pakett, kus sees nii kvartaliraportid kui sügisel ilmuv aastaraport, mis tugineb analüüsis majandusaasta aruannete andmetele.
Paketi tellimiseks mine
SIIA
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?