Mis muutus uue muinsuskaitseseadusega?

Eelkõige toob kavandatav muudatus leevendust eraomanikele, kellele kuulub 80 protsenti ehitismälestistest, kuid kitsenduste rahaline hüvitamine, nõustamine ja leevenduste tegemine laieneb kõikidele muinsuskaitse mälestiste liikidele.

Muinsuskaitse valdkonna senine peamine kitsaskoht oli, et kultuurimälestiste omanike, kes vastutavad avaliku huvi orbiidis oleva säilitatava kultuuriväärtuse eest ja riigi kohustused mälestiste säilimise tagamisel ei olnud tasakaalus. Samuti vajas korrastamist senine kompensatsioonisüsteem, mis tekitas omanikes ebaõiglustunnet ja seeläbi ohustas ka pärandi säilimist laiemalt. Riigi sooviks on tulla appi mälestiste omanikele ja toetada nende tegevust hooliva koostööpartnerina muinsuskaitsealuste pärandobjektide säilitamisel ja korrastamisel. Muudatuste tulemusena kasvab Muinsuskaitseameti nõustav ja omanikke ning kaasav roll.

Uue seaduselga lisatakse Restaureerimis- ja ehitustegevusse lisatakse paindlikust. Muinsuskaitse eritingimusi, mida seni tellis mälestise omanik, hakkab edaspidi uuringute põhjal andma amet. Kitsenduste ja lubatavuste määramisel lähtutakse iga konkreetse mälestise eripäradest. Omaniku kohustuseks jääb jätkuvalt uuringute läbiviimine, mis muutub osaliselt hüvitatavaks.