Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tähelepanu! Alustas uus aiasaade!
Saatekülalised, Stokkeri aia- ja metsatehnika tootejuht Urmas Prints ning hoolduse teenindusjuht Asko Häusler kinnitasid, et üha enam liiguvad aiapidajad ajamahukate tööde puhul automatiseerituse poole ning robotmuruniiduk pole enam kallis uudisasi, vaid jõukohane tarbeese.
„Kui esimestel kevadpäevadel on vahva masin käima tõmmata ja ise seda tööd teha, siis kui muruniitmine muutub juba iganädalaseks tüütuks kohustuseks, oleks tark jätta see murusulase hooleks,“ ütles saates Urmas Prints lisades, et murusulase ehk robotniiduki puhul kehtib lai rusikareegel – pinnad, mida seni niidetud tavalise bensiinimootoriga niiduki abil, kõlbavad hästi ka robotile. „Väga ebatasane pind ei sobi ega ka selline, kus maa rohkem liivane ja paar rohukõrt püsti. Seal tuleks enne muru luua,“ kinnitas Prints. Lõviosa standardsetest aedadest saab tema sõnul robotniiduki abil ära katta.
Niidetava pindala kohta ütles Prints, et enamlevinud masinate võimekus piirdub 7000 ruutmeetriga, kuid saadaval on ka 3 hektari niiduvalmidusega robot. Alad, mida niita ei tohiks (taimed, ilupõõsad), saab eraldada mehaanilise piirdega või piirdetraadikontuuriga.
Robotniidukit tuleb hoida puhtana, manitses Asko Häusler. „Kord nädalas tuleks masinale kõhu alla vaadata, mis sinna kogunenud, kas terad terved ja liiguvad ilusti. Arvatakse, et robotniiduki paned kevadel maha ja sügisel korjad üles. Nii see kindlasti olla ei tohiks,“ rääkis Häusler. Kui niidukit ei hoolda, siis lähevad terad nüriks, langeb niitmiskvaliteet. „Juhtub, et terade vahele on jäänud mingi takistus – oksad, karvad, mõni nöör,“ tõi ta näiteks.
KÕIK AIANDUSEST
Uus suvesaade "Kõik aiandusest" on eetris reedeti 10.00–11.00. Saadet saab kuulata ka Äripäeva raadio järelkuulamise keskkonnas.
Saatesarja juhib Lauri Leet
Tootjad on oma robotniidukeid aja jooksul juba nii kaugele täiustanud, et kaitsemehhanismid hakkavad tööle. „Masina elektroonika saab aru, kui mootorile tekib suurem koormus, on mingi probleem. Siis antakse veateade ja masin lülitub välja. Tihti annab robot veateates tagasisidet, mis teda töötamast segab,“ ütles Häusler.
Kui takistuseks on aias ringi jooksev lemmikloom? „Just koerad on uudishimulikud tegelased. Roboti kaitsemehhanismid on küll seatud selliselt, et kui masinat tõsta või ümber lükata, terad seiskuvad ja masin lõpetab töö. Aga see võib võtta siiski mõned millisekundid aega ja selle aja sees õnnetuse vältimiseks on näiteks Ambrogio tulnud välja uue lahendusega. Lemmiklooma kaelarihmale saab panna väikse kiibi. Kui nüüd loom läheneb robotniidukile või ka vastupidi, siis teatavas kauguses lülitatakse masin välja,“ tutvustas Urmas Prints uusimat tehnoloogiat.
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele