Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millist lao- ja tööstuspinda kõige rohkem vajatakse?
Kinnisvaraarendusega tegeleva Harju KEKi müügi- ja turundusjuhi Lauri Viilebergi sõnul huvi on lao- ja tootmiskinnisvara vastu suur. „Arendajatena oleme võtnud suuna linnakutele loomisele, kus leiavad ruumid erinevad üksteist täiendavad ettevõtted,“ kinnitas Viileberg Äripäeva veebiseminaril lisades, et parima tulemuse saab klient siis, kui teeb arendajaga koostööd.
Kui vaadata kogu lao- ja tootmiskinnisvara sektorit, siis siin pole erinevalt büroohoonetest ja kaubanduskeskustest ülekuumenemist näha. Harju KEKi müügi- ja turundusjuhi Lauri Viilebergi sõnul tuleb Tallinnas ja Harjumaal aastas juurde umbes 120 000 ruutmeetrit uut lao- ja tootmispinda ja vakants on väike, tühjalt seisab on umbes 4% kogumahust.
Ta lisab, et hea majandusolukorra tõttu on üha enam ettevõtteid, kes ei rahuldu üüripinnaga, vaid paljud ettevõttes soovivad maad ära osta ja rajada sinna sobiva hoone.
Ladude üürihinnad jäävad vahemikku 4,5-5,5, eurot ruutmeeter, sõltuvalt asukohast. „Kui mõni aasta tagasi oli osa pindu pakkumisel ka 4 eurose ruutmeetrihinna eest, siis enam sellise raha eest üldiselt ei leia,“ väidab Viileberg. Tootmishoonete osas on hinnavahemikku keeruline välja tuua, seal on hinnad kõikuvad ja sõltuvad konkreetse ettevõtte ärispetsiifikast. „Tootmispinnad arendatakse sageli tootmisettevõtte vajadustest lähtuvalt.“
Laopinnad standardsemad
„Laopindadest on praegu nõudlus 1000-3000 ruutmeetristele hoonetele, mida vajavad väiksemad hulimüügiettevõtted, väiksemad logistikafirmad. Asukohtade poolest hinnas põhimaanteede läheduses olevad hooned. Tartu mnt piirkond, Tänassilma, Lasnamäe,“ kinnitab Viileberg.
Kõrguse osas vajatakse enamasti 6-10 meetrit, sõltuvalt kaubast, mida plaanitakse ladustada. Üle 10 meetri kõrgust laoruumi vajatakse harvem ning neid on turul ka vähe saada.
„Põrandakoormuse osas kehtib rusikareegel 5 tonni ruutmeetri kohta. Kui arendajad teeevad hooneid ilma konkreetse üürnikuta, siis see on standardparameetriks,“ lisab ekspert.
Üldiselt on laohooned Viilebergi sõnul enamjaolt standardsed, erilahendusi kohtab pigem vähem. Kui arendaja soovib ehitada laohoone ja tal pole konkreetset üürnikku, siis standardlahendus sobib paljudele klientidele.
Tootmispinnad arvestavad rohkem spetsiifikat
Tootmispindadeks vajatakse Viilebergi sõnul üldjuhul suuremaid ruume. „ Viimase aasta jooksul on Harju KEK saanud pakkumisi ja päringuid tööstushoonetele 2000-8000 m2.
Tootmishoone kõrgus on tavaliselt 6 meetrit.
Hetkel kuum
Erinevalt laopindadest tuleb tootmiseks ettenähtud ruumides arvestada seal tööle hakkava ettevõtte spetsiifikat. „Siin lähevad arvesse erinevad nõuded põrandale, ventilatsioonile, elektrivõimsusele, planeeringule – teatud tootmistegevused peavad olema eraldatud ruumis. Kõik sõltub konkreetsest ettevõttest ja iga hoone tootmissektoris ongi käsitletav kui erilahendus.
Palju vajatakse ka väliterritooriumi, seal saab ladustada kaupa, mis sooja ei vaja.
Nõudlus kasvab stock-office`ite järgi
Viilebergi sõnul on endiselt hinnas stock-office tüüpi äripinnad, kus ettevõttel ühes kohas nii ladu, tootmine, büroo kui esindusruumid kauba pakkumiseks või teeninduseks. Tavaliselt moodustab hoone pinnast 70-80 % ladu või kauplus, 20-30% büroo, osadel ettevõttetel on vaja eraldi näidistesaali. „Kogemus näitab, et me ei jõua neid hooneid ehitama hakatagi, kui juba välja üüritud, viimase aastaga on näha huvi märgatavat tõusu,“ nendib Viileberg.
Stock-office´ite puhul on nõutud väiksemad ühikud, mis jäävad 200-500 ruutmeetri vahele. Väga oluline on asukoht, mille puhul eelistatakse suure liikumistihedusega teid-tänavaid linna sees ja ka linna lähedal.
Viileberg soovitab kliendil teha arendajaga koostööd parima tulemuse saamikseks, loe lähemalt SIIT
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
1
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele