Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üks rekonstrueeritavatest hoonetest on Nõmme Päästekomando maja
Foto: ConArte OÜ
Kõigis projektides on toetuse saajaks Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS). „Kokku laekus tähtajaks 12 projekti taotlust, millest kõik osutusid nõuetele vastavaks, see tähendab ühtlasi ka seda, et vooru kogueelarve saab eesmärgipäraselt kasutatud. Kümne projekti raames rekonstrueeritakse olemasolevad keskvalitsuse kasutuses olevad hooned energiatõhusamaks erinevates piirkondades üle Eesti: Keilas, Valgas, Pärnus, Jõgeval, Tartus, Tallinnas, Saku alevikus ja Rapla vallas.
Kahe projekti raames rajatakse uued liginullenergiahooned: üks Sillamäele ning üks Pärnusse, kummagi toetussumma on ca 9,15 miljonit eurot,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) toetuste rakendamise osakonna juhataja Urmo Merila.
Enamiku objektidest on RKAS planeerinud valmis saada 2020. aasta lõpuks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Meedet rahastatakse riigieelarvesse laekuvatest kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute müügituludest, mille kogumaht on 20 346 000 eurot. Toetust sai 24. maini taotleda nii olemasoleva keskvalitsuse hoone energiatõhususe tõstmiseks, et see vastaks energiatõhususe miinimumnõuetele kui ka liginullenergiahoone ehitamiseks. Toetuse maksimaalne suurus ühe keskvalitsuse kasutuses oleva rekonstrueeritava/ehitatava ruutmeetri kohta on 700 eurot.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.