Uue telemaja rajamisega moodustab ERR juba olemasolevate hoonetega Kreutzwaldi tänava veeres ühtse terviku. Uude telemajja on kavandatud üle 400 töökoha. Vana telekompleks on plaanis müüa ning sellest saadavat tulu kasutada samuti uue kompleksi rajamisel.
Juba käesoleva aasta riigieelarvest tagas Kultuuriministeerium telekompleksi projekteerimise algatamiseks 1,5 miljonit eurot. Telemaja arhitektuurikonkursi võitjaks osutus arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ kavand „Roheline lina”, autoriteks Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Trepp ja Mihkel Tüür. Uue telekompleksi ehitust rahastatakse aastatel 2020 kuni 2023.
Eesti Rahvusraamatukogu energiasäästlikuks
Veerandsaja aasta eest avatud rahvusraamatukogu on olnud aastaid renoveerimise ootel, sest hoone on ebaökonoomne ning ruumiplaan tänapäeval ebaotstarbekas. Põhjalikku remonti vajavad kommunikatsioonid. Napilt on seniajani võimalusi pakkuda uusi teenuseid, mille vajadusele osutavad nii kasutajauuringud kui ka rahvusvaheline kogemus.
„Rahvusraamatukogul on Eesti kultuurimälu hoidmisel kindel roll,“ kinnitas minister Lukas. „Lisaks sellele aga peab raamatukogu end edasi arendama avatud kultuurikeskusena, mida suurinvesteering muu hulgas ka võimaldab. Lisaks sellele, et hoone saab uued kommunikatsioonid ja maja muutub energiasäästlikuks, tekib seal seninägematuid võimalusi lugejatele uute teenuste pakkumiseks ning tõeliselt tänapäevase sisuga ruumide loomiseks, kuhu kõik on oodatud,“ lisas minister.
Rahvusarhiivi toomisest samasse hoonesse tekkiv sünergia võimaldab senisest veelgi paremini teenindada sihtrühmi ning liita kompetentse, mida vajavad mõlemad asutused. Eelkõige puudutab see säilitusvaldkonda, kus lisaks hoidlatele on ka laborid ja stuudiod konserveerimiseks ning digiteerimiseks. Ka saab üheskoos efektiivsemalt hallata IT-taristut.
Juba selle aasta riigieelarvest eraldas valitsus hoone renoveerimise algatamiseks 1,3 miljonit eurot, renoveerimistööd kestavad aastatel 2022 kuni 2027. Tööde maksumusele, 53 miljonile eurole lisandub sisseseadeks ja tehnoloogilisteks uuendusteks 10 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu arhitekt on Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra, hoone ehitamist alustati 1985. aastal ning see valmis 1993. aastal.
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.