Riik rahastab nii rahvusringhäälingu kui ka rahvusraamatukogu ehitust

Kahe investeeringu maht aastate peale kokku on 85 miljonit eurot. Sellest 22 miljonit läheb lähiaastatel Eesti Rahvusringhäälingule, et ehitada uus tänapäeva nõuetele vastav telekompleks, ning 53 miljonit Eesti Rahvusraamatukogule, mille ruumidesse tuuakse kõik Rahvusarhiivi Tallinnas hajali olevad üksused. Tänu sellele leiavad raamatukogu ruumid efektiivsema kasutuse, kaob dubleerimine ning tekib uusi võimalusi arendada haridust, teadust ja innovatsiooni.

Uus telekompleks kerkib praeguste hoonete juurde

ERR-i praegune telekompleks aadressidel Gonsiori 27 ja Faehlmanni 12 ei vasta ohutusnõuetele, selle energiakulu on suur ning hooned ebafunktsionaalsed ja amortiseerunud. Nüüdisaegse tehnoloogiaga telekompleks kerkib praeguse Uudistemaja ja Raadiomaja, Gonsiori 21 ja Kreutzwaldi 14 kinnistute vahel olevale tühjale platsile.

Uue telemaja rajamisega moodustab ERR juba olemasolevate hoonetega Kreutzwaldi tänava veeres ühtse terviku. Uude telemajja on kavandatud üle 400 töökoha. Vana telekompleks on plaanis müüa ning sellest saadavat tulu kasutada samuti uue kompleksi rajamisel.

Juba käesoleva aasta riigieelarvest tagas Kultuuriministeerium telekompleksi projekteerimise algatamiseks 1,5 miljonit eurot. Telemaja arhitektuurikonkursi võitjaks osutus arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ kavand „Roheline lina”, autoriteks Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Trepp ja Mihkel Tüür. Uue telekompleksi ehitust rahastatakse aastatel 2020 kuni 2023.

Eesti Rahvusraamatukogu energiasäästlikuks

Veerandsaja aasta eest avatud rahvusraamatukogu on olnud aastaid renoveerimise ootel, sest hoone on ebaökonoomne ning ruumiplaan tänapäeval ebaotstarbekas. Põhjalikku remonti vajavad kommunikatsioonid. Napilt on seniajani võimalusi pakkuda uusi teenuseid, mille vajadusele osutavad nii kasutajauuringud kui ka rahvusvaheline kogemus.

„Rahvusraamatukogul on Eesti kultuurimälu hoidmisel kindel roll,“ kinnitas minister Lukas. „Lisaks sellele aga peab raamatukogu end edasi arendama avatud kultuurikeskusena, mida suurinvesteering muu hulgas ka võimaldab. Lisaks sellele, et hoone saab uued kommunikatsioonid ja maja muutub energiasäästlikuks, tekib seal seninägematuid võimalusi lugejatele uute teenuste pakkumiseks ning tõeliselt tänapäevase sisuga ruumide loomiseks, kuhu kõik on oodatud,“ lisas minister.

Rahvusarhiivi toomisest samasse hoonesse tekkiv sünergia võimaldab senisest veelgi paremini teenindada sihtrühmi ning liita kompetentse, mida vajavad mõlemad asutused. Eelkõige puudutab see säilitusvaldkonda, kus lisaks hoidlatele on ka laborid ja stuudiod konserveerimiseks ning digiteerimiseks. Ka saab üheskoos efektiivsemalt hallata IT-taristut.

Juba selle aasta riigieelarvest eraldas valitsus hoone renoveerimise algatamiseks 1,3 miljonit eurot, renoveerimistööd kestavad aastatel 2022 kuni 2027. Tööde maksumusele, 53 miljonile eurole lisandub sisseseadeks ja tehnoloogilisteks uuendusteks 10 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu arhitekt on Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra, hoone ehitamist alustati 1985. aastal ning see valmis 1993. aastal.