Tänane kinnisvaraostja – kas investor, planeerija või säästja?

Kinnisvaraturul mõjutavad ostuotsuseid lisaks hinnale järjest enam ka hoone energiamärgis ja kinnisvara võimalik väärtus tulevikus. Enim eelistatakse ligi 50 ruutmeetri suurusi kahetoalisi kortereid ja ligi 75 ruutmeetriseid kolmetoalisi kortereid.

Domus Kinnisvara vanemkonsultant Agur Tammistu  Foto: Domus Kinnisvara

Domus Kinnisvara vanemkonsultant Agur Tammistu sõnul saab kinnisvaraostjaid laias laastus kolme rühma jagada. „Peamisteks ostjate tüüpideks on hinnatundlik ostja, investor ja tulevikku vaatav ostja, kelle hulgas on erinevas vanuses inimesi kõikidelt elualadelt,“ rääkis Tammistu.

Tammistu selgitas, et hinnatundlikud ostjad otsivad kinnisvara peamiselt hetkevõimalustest lähtuvalt. „Peamiseks kriteeriumiks kinnisvara ostmisel on neile hinnapiir, mistõttu on eelistatumad objektid linna servas olevad uusarendused. Uusarendusi eelistatakse võrreldes vanemate korteritega tulenevalt nende madalamatest kõrvalkuludest.“ Hinnatundlikud ostjad lähtuvad ennekõike hetkevõimalustest ning peamiselt omafinantseeringu määrast, mis seab sageli piirangu pangalaenu saamisel.

Noored vaatavad asukohta, investorid tootluse potentsiaali

Tulevikku suunatud ostja valib endale kodu pikemaks ajaks ning hindab sealjuures kõrgelt nii olemasolevat taristut kui planeeritavaid arenguid. Tammistu sõnul on objekti valikul olulisteks teguriteks ka selle tuleviku võimalik väärtus ning võimalus elukorralduse muutudes kinnisvara kasumlikult realiseerida. „Taoliste ostjate jaoks on oluliseks just kesklinna lähedus või väga hea ühendus kesklinnaga, samuti hinnatakse kõrgelt omanäolisi planeeringuid ja võimalikke lisahüvesid, nagu näiteks parkimiskorraldus, spordirajatiste või parkide lähedus,“ sõnas Tammistu. Sageli on selles ostjate rühmas noored pered, kes mõtlevad juba ette järelkasvu planeerimisele ning ostavad pigem suurema elamise, et vältida tulevikus kodu vahetamisega kaasnevat asjaajamist.

Investori tüüpi ostjaga käib kokku selge tasuvusarvestuse tegemine – lähtutakse peamiselt üüritootluse määrast või selle perspektiivsest määrast. Nagu Agur Tammistu selgitas, ei huvita investorit niivõrd kinnisvara tänane seisukord, sest remondi abil on võimalik ka soodsate vahenditega kujundada väga atraktiivseid kortereid just nooremale põlvkonnale. „Seetõttu soetatakse objekte, mille üüritootlus oleks piisavalt korralik, et tagada üürileandjale regulaarne sissetulek. Varasemalt tehti ka objektide kiiret remonti ning müüdi need seejärel kallimalt maha, kuid taoline trend on selgelt pidurdunud, kuna pakkumises on taolisi kinnisvaraobjekte vähem,“ rääkis Tammistu.

Energiasäästlikkus loeb

Järjest enam vaadatakse ka hoone energiamärgist. Samas on mainimisväärt see, et kuigi A ja B energiaklasside vahel ei pruugi märkimisväärseid kulude erinevusi olla, on hinnatase A-energiaklassiga majadel kõrgem, sest kinnisvaraarendajal tuleb teha sellega seoses rohkem kulusid.

Magalarajoonides on toimumas põlvkondade vahetus, kus äsja iseseisvat elu alustavad noored soetavad oma esimest kodu või on pärinud sealse kinnisvara vanematelt või vanavanematelt ning üürivad seda välja. Põhjus peitub selles, et sageli kasutatakse seda pangas lisatagatiseks ning kuna enamasti on sellised objektid erastatud EVP-de eest, siis aitab korteri väljaüürimine katta ka uue laenu kulusid. Vanem generatsioon aga müüb oma suureks jäänud kinnisvara, et kolida väiksemale ja energiasäästlikumale pinnale.

Pea nõu pangaga!

Tihti on kinnisvara soetamisel aga objekti valikul määrav sõna hoopis pangal, sest arvestatakse nii kliendi maksevõimet, kasutusloa olemasolu kui ka omafinantseeringu olemasolu. Luminori partnersuhete juht Kristjan Jasinski julgustab alati kõiki kliente pangaga ühendust võtma, et oma laenuvõimekus välja selgitada ning kasulikke soovitusi saada. „Näiteks saame anda soovitusi selle kohta, kuidas oma laenuvõimet parandada või milliseid objekte valikusse võtta. Pank on hea meelega klientidele partneriks, sest kodu ostmine on üks olulisemaid finantsotsuseid, mida tehakse,“ ütles Jasinski. Tema sõnul ei pea laenunõu saamiseks tänapäeval isegi kodust lahkuma, piisab vaid telefonitsi nõustamisaja kokkuleppimisest. „Pangatöötajad jagavad meelsasti oma kogemusi ja head nõu ka näiteks veebikohtumise käigus.“

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806