Autor: Tõnu Toompark • 27. august 2019

On tähelepanuväärne, et viivituses olevate eluasemelaenude jääk on nii eurodes kui laenude kogujäägi vastu mõõdetuna viimase 10 aasta kõige madalamal tasemel. Eurodes mõõdetud tähtajaks tasumata laenude jääk on vähenenud isegi vaatamata sellele, et laenude kogujääk on hoogsalt 6-…7-protsendilise aastase kasvumääraga suurenenud.

Madalat tähtajaks tasutamata laenude jääki võib vaadata teisest küljest kui head laenuvõtjate maksedistsipliini. Head maksekäitumist võib selgitada Eesti üldise kõrge tööhõive ja kasvava keskmise palgaga. Ehk kui on tööd ja palka, saavad ka laenud tähtajaks makstud.

Viivituses olevast laenujäägist 186 miljonit eurot moodustavad enamuse ehk 143 miljonit laenud, kus makseviivitus jääb alla 30 päeva. Nii jääb pikemate viivituse jaoks, kus võib aimata laenuvõtja suuremaid ja süsteemsemaid probleeme, ainult 44 miljonit eurot, mis on 0,6% eluasemelaenude kogujäägist.

Nii võib öelda, et tööjõuturu toel on Eesti inimeste maksekäitumine väga hea ja see on alus, miks pangad võivad uusi laene julgelt välja anda.