Autor: Kristi Kool • 29. august 2019

Kas üürikinnisvarasse investeerimiseks on ka paremad ja halvemad ajad? Millest need sõltuvad, milline aeg on praegu?

Ühelt poolt kindlasti on, näiteks tagant järele tarkusena oli parim aeg ilmselt 2009-2010, mil hinnad olid masu põhjas. Samas ei oleks tollal alustavale üüriärimehele ilmselt keegi laenu andnud ja alustamine nõudis ilmselt ka palju julgust, sest meedia toon ja üldine majandus oli mustades toonides. Teisalt meeldib mulle kuulus luulerida, et "Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu." Ehk siis alustamiseks on alati õige aeg, sest kui ei alusta, siis ei ole võimalik ka oma impeeriumit parematel aegadel laiendada. Võib-olla lihtsalt tasub jälgida vanasõna, 9 korda mõõda, üks kord lõika. Ja pidada meeles, et vaja on nii mõõta, kui ka lõpuks lõigata.

Oleme näiteks juba 7 aastat korraldanud igal sügisel Eesti ühte suurimat kinnisvarahuviliste kokkutulekut ja igal aastal on olnud inimesi, kes seda õiget hetke ootavad - juba 7 aastat järjest. Mina ise sain indu näiteks esimese üürimaja ostmise jaoks just selliselt koolituselt, kus istusin ühes lauas investoriga, kelle portfellis oli üle 100 üürikorteri. Seega ütleks ehk nii, et kui investeerimiseks pole õige aeg, siis objektidega tutvumiseks ja enda harimiseks on alati õige aeg.

Üks raskemaid ja olulisemaid ülesandeid on leida hea investeering. Milline kinnisvaraobjekt on kindla peale minek?

Vanarahva tarkus on, et osta tasub üürikortereid sinna, kus on pidev (ja ideaalis kasvav) nõudlus üüripindade järele. Ehk siis ülikoolid ja kasvavad (IT)tööstuslinnakud. Ma ütleks, et TTÜ ja Ülemiste lähedale ostmine on suhteliselt väikese riskiga. Samas kõige kõrgemaid tootlusi saab pigem väikelinnades, kus korter on võimalik osta näiteks 2000 euroga, 1000 euroga värskendus teha ja 200 euroga kuus välja üürida. Samas puudub sellistes asulates jällegi likviidsus ja pangad laenu ka ei anna. Keda teema huvitab, siis 15. septembril toimuval koolitusel on meil eraldi arutelu Tallinnast välja investeerimisest, kus räägivad investorid erinevatest linnadest.

Parima tootlusega üürikorter on 18-30 ruutneetrine 2-toa funktsiooniga korter. 3-4 toaline on aga reeglina stabiilsem ja kergem hallata.

PANE TÄHELE!

15. septembril toimub Viru hotelli konverentsikeskuses kinnisvaraseminar „Tegijatelt tegijatele“. Tegemist on iga-aastase sündmusega, mis toob kokku investeerimisega tegelevad ja sellest huvituvad inimesed. Lisainfot seminari kohta leiad SIIT

Millised võimalused on investeerimist õppida?

Soovitaks alustuseks lugeda läbi minu enda memuaari kinnisvarainvestoriks hakkamise kohta "Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik". Igale investorile peaks seal olema omajagu äratundmisrõõmu. Keda see raamat hirmutab, siis ehk tasub investeerida "paberist kinnisvarasse" ehk näiteks läbi ühisrahastuse või fondide. Kes aga otsustab alustada, siis usun, et parim viis selleks on leida mõni tegutsev investor ja teha temaga koostööd või saada ta endale mentoriks. Hea koht selliste suhete loomiseks ongi mõni investorite kokkutulek või koolitus. Mina ise olen päris mitu kontakti leidnud koolitusel kohvisabas vesteldes. Minu meelest on legendaarne Karin Vinkeli lugu, kellega koos me septembrikuist koolitust korraldame. Tema tõusis ühel varasemal sellisel koolitusel püsti ja hõikas välja, et tahaks hakata üürimaja arendama. Ja tänaseks on nende ettevõttel enam kui 100 üürikorterit rajatud. Nii, et peab lihtsalt pihta hakkama.

Milliseid märke peab investor jälgima ja kas üldse peab? Mis on ohukohad?

Siin on arvamusi erinevaid. Ühelt poolt peaks silma peal hoidma üldisel demograafial, majandusel ja poliitilisel olukorral. Teisalt on kinnisvara eelis võrreldes näiteks aktsiatega see, et väga palju on sinu enda mõjutada. Isegi kõige mustema masu ajal on inimestel ikkagi vaja kusagil elada ja odavama otsa üürikorterite nõudlus võib siis isegi kasvada. Seega makromajanduse asemel jälgiks pigem oma üürnike maksekäitumist ja pakuks neile parimat üüriteenust.

Mis Sa arvad, kui laialdaselt hakatakse panema II samba raha kinnisvarasse? Julgustad Sa inimesi seda tegema?

Hetkel on võimalusi selleks vähe, sest 7000 euroga korterit ei osta. Oleme ise sõpradega plaani pidanud, et peaksime looma korteritesse investeeriva avaliku fondi, kuhu saaks juba 1000 euroga siseneda. See oleks minu meelest päris hea koht pensioniraha kasvatamiseks. Hetkel oleme sarnast asja sõpradega ise teinud, näiteks asutasime 10 sõbraga ettevõtte Lionpack ja ostsime sinna 35 üürikorterit.

Räägime praeguse aja kinnisvarainvestorist. Kas on näha, et inimesed on oma otsustes teadlikumad, üürikinnisvara on seeläbi ka kvaliteetsem, inimesed nõus selle eest rohkem maksma?

Ühelt poolt on turule tekkinud üürimajad (näiteks Lumi kodud), mis pakuvad kallima otsa üürikinnisvara. Teises turu otsas on mikrokorterid. Aga vahele jääb piisavalt palju mängumaad. Usun, et pigem on langustrendis korteri mustalt üürimine. Meie oleme Scandium Kinnisvaraga keskendunud just spetsiaalselt üürimiseks loodud mikro- ja väikekorterite loomisele, mida oman hea meelega ka oma üüriportfellis.