Ida-Virumaale saab korteri vähem kui 1000 euro eest

“Kui 2014 maksis ruutmeeter 285 eurot, siis 2018. aasta lõpuks oli ruutmeetri hind kukkunud 247 euro peale,” ütles Zorin, lisades, et sama on juhtunud ka mediaanhinnaga, millest omakorda järeldub, et inimesed on hakanud eelistama odavamaid kortereid.

Mis ei tähenda nagu ei tehtaks Ida-Virumaal üldse kalleid tehinguid. “Neid tuleb aastas ette üksikuid, Viimase 5 aasta kallim tehing oli 250 000 eurot korteri eest, Narva-Jõesuus,” kinnitas Zorin.

“Jätkuvalt lahkuvad Ida-Virumaalt ärksamad noored, kes suunduvad pärast kooli lõpetamist edasi Tallinnasse ja Tartusse. Minnakse ka Venemaale, sinna suunduvad valdavalt vene koolide vilistlased, kel hea keeleoskus. Suuremate tööstuste kadumine on andnud negatiivset mõju. Omal ajal tõi Kreenholmi sulgemine üsna palju töötuid , kuid siis hakkas tekkima kaubanduskeskusi, kuhu endised ketrajad ning õmblejad tööle läksid. Praegu on ärev aeg energeetikavaldkonnaga seotud inimestel, kes kardavad tööta jääda,” kirjeldas Zorin Ida-Virumaa nukrat olukorda. Sellises situatsioonis on raske teha pikaajalisi plaane, sellepärast on paljud inimesed, aga ka pangad ootepositsioonil ega julge ostu- ning laenuotsuseid teha.

“Vanemad inimesed, sealhulgas Ida-Virusse väljastpoolt saabuvad pensionärid eelistavad valdavalt 1-2-toalisi kortereid, noored otsivad 3-4-toalisi ning renoveeritud elupinda, sest seal saab kohe sees elama hakata ja ehitushinnad on pidevalt kasvutempos. Eelistatakse valdavalt 1980-1990-ndatel ehitatud magalarajoone, 9-kordsetes majades, rõdudega kortereid. Pensionäride puhul on popim nn vana fond ja vanalinna piirkond,” rääkis Zorin.

Uusarendused piirkonnas praktiliselt puuduvad. “Ühelt pool on ehitushind kõrgem kui piirkonna turutendents, teisalt seab piirid madal kohalik ostujõud,” põhjendas maakler. Üksikud uusarendused kerkivad tema sõnul Narva-Jõesuu linnas, kus suurem osa ostjaskonnaks on jõukamad Venemaa venelased.

Üürikorterite järele on Ida-Virumaal nõudlus suur. “Jõhvis ja Kohtla-Järvel pole vabu korralikke üüripindasid praktiliselt üldse saadaval. On jäänud keskmisest kallimad korterid või siis remonti vajavad,” kinnitas maakler. 99% üürnikest on mujalt pärit töölised, palju on ukrainlasi. Sarnane on Zorini sõnul seis Narvas: “Sobivad üürikorterid on sügiseks komplekteeritud ehitustööliste, naabervaldade õpilaste ning õpetajatega. Hetkel pakkumisse jäänud ebalikviidne pudipadi, valdavalt kallis või hinnale mittevastav.”

Jälle eristub Narva-Jõesuu linna üüriturg, kus aktiivsus valdavalt sesoonne ja üürnikeks peamiselt Venemaa kodanikud. “Seal võivad 2-toalised üürile minna kuni 500. Euro eest kuus, 3-toalised maksavad isegi 700-800, lisanduvad veel kõrvalkulud,” ütles Rene Zorin.