Autor: Kristi Kool • 4. september 2019

“Kui 2014 maksis ruutmeeter 285 eurot, siis 2018. aasta lõpuks oli ruutmeetri hind kukkunud 247 euro peale,” ütles Zorin, lisades, et sama on juhtunud ka mediaanhinnaga, millest omakorda järeldub, et inimesed on hakanud eelistama odavamaid kortereid.

Mis ei tähenda nagu ei tehtaks Ida-Virumaal üldse kalleid tehinguid. “Neid tuleb aastas ette üksikuid, Viimase 5 aasta kallim tehing oli 250 000 eurot korteri eest, Narva-Jõesuus,” kinnitas Zorin.

Korteri saab vähem kui 1000 euro eest

Hinnatud suvituskohas Narva-Jõesuus ongi kinnisvara kõrgemas hinnas. “Selles piirkonnas pole erilist hinnatrendi välja kujunenud ning see olekski raske, sest aastas toimub umbes 30 tehingut ning üksikud kallid tehingud võivad oluliselt mõjutada keskmist.” Teisi maakonna linnu analüüsides toob Rene Zorin välja huvitava nähtuse: “Kui vaatame tehingute arvu 2014 ja 2018, siis see on suhteliselt samal tasemel. Kuid selle viisaastaku keskel, 2016 aastal toimus mingil põhjusel mõõn.“ Sellel aastal osteti vähem kortereid nii Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis kui Sillamäel. Vaid Jõhvi eristus selle poolest, et seal tehinguaktiivsuse langust ei toimunud.

Korterite müügihinnad on viimasel viiel aastal langenud. “Täna võib leida Kiviõlist ja Kohtla-Järvelt 2-toalise korteri hinnaga alla 1000 euro,” kinnitas Zorin. “Remonditud väiksema 2-toalise hruštšovkas saab vedamise korral kätte mõne tuhande euroga.” Kallima otsa moodustavad eelpool esile toodud Narva-Jõesuu suured ja renoveeritud korterid.

Noored lahkuvad, pensionärid saabuvad

Ida-Virumaal asuvat kinnisvara müüvad peamiselt kohalikud, aga Zorini hinnangul on hakanud aktiivsemalt oma kortereid realiseerima Venemaa venelased, kes siia omal ajal kinnisvara ostsid. “Pärast 2014.aasta Ukraina kriisi muutus vene rubla ja euro kurss venelastele ebasoodsaks. Kui 2013-2014.aastal soetati siin kinnisvara kursiga 35-38 rub/1 eur, siis täna neid objekte müüakse kursiga 70-73 rubla/ 1 eur. Sisuliselt oli tegemist hea omaaegse hoiusega, mida nüüd müüki panna.”

Ida-Virumaale otsivad elupaika aga nii kohalikud koduvahetajad kui ka välismaalt siia tööle saabuvad inimesed, kes saavad aru, et parem ja kasulikum on osta kui üürida. Päris kadunud pole ka Venemaa kodanike ostuhuvi.

Uue trendina on Rene Zorini kinnitusel suurenenud Ida-Viru vastu huvi pensionäridel, kellel ei ole Tallinnas, Tartus või mujal kallimas linnas peret ning teisi lähedasi ning kes on avastanud Ida-Virumaa odavad kinnisvarahinnad ja looduslikud võlud.

„Osad ostavad endale Narva linna, selle külje alla või näiteks Sillamäele korteri lisaks ja annavad kallimas linnas paikneva vara üürile, teenides nii korralikku pensionilisa. Osad müüvad vana vara maha ja jätavad hinnavahe endale mustadeks päevadeks või reisirahaks,“ kirjeldas Zorin.

“Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ostjateks on tekkinud investoreid Tallinnast ja Tartust, kes ostavad korteri eesmärgiga see üürile anda. Nemad soetavad tavaliselt osas soodsama, kuni 5000 eurot maksma 2-toalise korteri,” rääkis kinnisvaramaakler.

“Jätkuvalt lahkuvad Ida-Virumaalt ärksamad noored, kes suunduvad pärast kooli lõpetamist edasi Tallinnasse ja Tartusse. Minnakse ka Venemaale, sinna suunduvad valdavalt vene koolide vilistlased, kel hea keeleoskus. Suuremate tööstuste kadumine on andnud negatiivset mõju. Omal ajal tõi Kreenholmi sulgemine üsna palju töötuid , kuid siis hakkas tekkima kaubanduskeskusi, kuhu endised ketrajad ning õmblejad tööle läksid. Praegu on ärev aeg energeetikavaldkonnaga seotud inimestel, kes kardavad tööta jääda,” kirjeldas Zorin Ida-Virumaa nukrat olukorda. Sellises situatsioonis on raske teha pikaajalisi plaane, sellepärast on paljud inimesed, aga ka pangad ootepositsioonil ega julge ostu- ning laenuotsuseid teha.

Uusarenduse asemel 9-korruselisse paneelmajja

“Vanemad inimesed, sealhulgas Ida-Virusse väljastpoolt saabuvad pensionärid eelistavad valdavalt 1-2-toalisi kortereid, noored otsivad 3-4-toalisi ning renoveeritud elupinda, sest seal saab kohe sees elama hakata ja ehitushinnad on pidevalt kasvutempos. Eelistatakse valdavalt 1980-1990-ndatel ehitatud magalarajoone, 9-kordsetes majades, rõdudega kortereid. Pensionäride puhul on popim nn vana fond ja vanalinna piirkond,” rääkis Zorin.

Uusarendused piirkonnas praktiliselt puuduvad. “Ühelt pool on ehitushind kõrgem kui piirkonna turutendents, teisalt seab piirid madal kohalik ostujõud,” põhjendas maakler. Üksikud uusarendused kerkivad tema sõnul Narva-Jõesuu linnas, kus suurem osa ostjaskonnaks on jõukamad Venemaa venelased.

Üürikorterite järele on Ida-Virumaal nõudlus suur. “Jõhvis ja Kohtla-Järvel pole vabu korralikke üüripindasid praktiliselt üldse saadaval. On jäänud keskmisest kallimad korterid või siis remonti vajavad,” kinnitas maakler. 99% üürnikest on mujalt pärit töölised, palju on ukrainlasi. Sarnane on Zorini sõnul seis Narvas: “Sobivad üürikorterid on sügiseks komplekteeritud ehitustööliste, naabervaldade õpilaste ning õpetajatega. Hetkel pakkumisse jäänud ebalikviidne pudipadi, valdavalt kallis või hinnale mittevastav.”

Jälle eristub Narva-Jõesuu linna üüriturg, kus aktiivsus valdavalt sesoonne ja üürnikeks peamiselt Venemaa kodanikud. “Seal võivad 2-toalised üürile minna kuni 500. Euro eest kuus, 3-toalised maksavad isegi 700-800, lisanduvad veel kõrvalkulud,” ütles Rene Zorin.