Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hoonestamata ärimaa hind kasvas enam kui kolmandiku
Nii hoonestamata ärimaa kui tootmismaa tehingute koguväärtus 2018. aastal kasvas, samas tehingute arv veidi langes. Hoonestamata ärimaa ruutmeetri mediaanhind oli mullu 30 eurot, kasvades aastaga 34 protsenti. Hinnastatistikat on muuhulgas mõjutanud suurema ehitusõigusega maatükkide kõrgem osakaal ostu-müügitehingutest.
Maa-ameti andmetel tehti 2018. aastal hoonestamata tootmismaadega üle Eesti kokku 225 tehingut, ärimaadega 133 tehingut ja segasihtotstarbeliste maadega 112 tehingut. Koguväärtuses oli esikohal ärimaade sektor, kus märkimisväärse kapitali kasvu tõttu küündisid mahud ligi 70 miljoni euroni. Segasihtotstarbeliste maadega tehtud tehingud moodustasid ligi 23 miljonit eurot ning tootmismaade sektori koguväärtus oli 12 miljonit eurot.
Hoonestamata ärimaa ruutmeetri mediaanhind oli 2018. aastal ligi 30 eurot, hinnakasv oli aastases võrdluses 34%. Harju maakonna hoonestamata ärimaa ruutmeetri mediaanhind oli 54 eurot, Tartu maakonnas 30 eurot ning Ida-Viru maakonnas 23 eurot. Tehingute koguväärtuse ja ruutmeetrihinna suhteliselt suure muutuse on põhjustanud üksikud suurtehingud ja suuremat ehitusõigust omavate maade suurem osakaal ostu-müügitehingutest.
Tootmismaa ruutmeetri mediaanhind oli mullu Eestis 3,3 eurot, püsides analüüsiperioodile eelnevast aastast 9,2 protsenti kõrgemal. Harju maakonnas maksis tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 21 eurot ning Tartu maakonnas 10,7 eurot.
Segasihtotstarbega maa, st osa maast on ärimaa ja osa tootmismaa, ruutmeetri mediaanhind oli mullu Eestis 25,4 eurot, jäädes tunamullusest aastast ligi 12 protsenti madalamale. Harju maakonnas oli ruutmeetri mediaanhind 47,8 eurot ning Tartu maakonnas 16,3 eurot. Kuna segasihtotstarbeliste maade mediaanhinna taseme dünaamika on mõjutatud sihtotstarbe proportsioonist, siis tuleb teha üldistusi teatava ettevaatlikkusega.
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
2
Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud.
5
Arendaja: kõik on korras, garantiitööd on tehtud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud.
Vaata graafikut, mis on toimunud Tallinna üüritootlusega viimase 5 aasta jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele