Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gaasiarvestid muutuvad kaugloetavaks
Gaasituru toimimise võrgueeskirjast tulenevalt peab alates 2021. aastast saama iga klient näha lisaks elektrile tunni- või päevapõhiselt ka oma gaasi tarbimist. See tähendab, et kõik andmed peavad liikuma kaugloetavalt ja gaasiarvestid tuleb välja vahetada.
Projekti üldinvesteering Advenile ja Adveni tütarettevõttele on 0,7 miljonit eurot. Adveni umbes 2100 kliendi arvesteid hakkab vahetama hanke võitnud arvestite vahetuse firma ning kõiki kliente teavitatakse elektrooniliselt arvesti vahetamise ajast. „Meie poolt korraldatud hanke võitja võtab klientidega ühendust, et saada ligipääsu arvestile selle vahetamiseks,“ selgitas Adveni gaasivõrgu juht Aleksander Aan.
Esimesed üksikud kaugloetavad arvestid said vahetatud juba käesoleva aasta aprillis, kuid kõige aktiivsem arvestite vahetamise periood on septembrist aasta lõpuni.
Hetkel saab iga tarbija näha reaalajas oma elektri tarbimist, sarnane võimalus peaks tekkima ka kaugloetavate gaasiarvestite puhul. Kuupõhise arvestuse asemel tekib mitte ainult päevane, vaid lausa tunnipõhine arvestus. See annab tarbijale võimaluse jälgida, mis hinnaga gaas on ning vastavalt sellele oma tarbimist suunata. Abistavaks on see neile, kel kodus mitu soojusallikat. Siis saab vastavalt reaalajas nähtavale hinnale valida, kas kasutada kütteallikaks elektrit, gaasi või hoopis näiteks puitu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaugloetavad gaasiarvestid muudavad inimeste elu veidi mugavamaks, sest näitude edastamise kohustus kaob. „Esialgu, kuni kõik andmed on saadud digitaalselt liikuma, tuleb näitude manuaalset edastamist siiski mõnda aega veel jätkata. Kui andmed on hakanud elektrooniliselt liikuma, ei pea inimene enam igakuiselt näite teatama. See võiks ideaalis toimuda järgmise aasta esimese kvartali lõpus ning kui see hetk on käes, siis teavitame kindlasti kliente,“ ütleb Aan.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.