Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korrashoiutudeng: sellel erialal on võimalusi palju
Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvara korrashoiu II kursuse õpilane Alex Talisainen läks õppima pärast seda kui mõistis, et tal jääb igapäevases halduritöös teadmisi puudu. 23-aastane noormees kinnitab, et valdkond pakub piisavalt põnevaid väljakutseid nii praegu kui tulevikus.
Kuidas sul tekkis mõte õppida kinnisvara korrashoidu?
Mul oli enne elukutse, siis kool. Tuttav haldusjuht kutsus mu tööle ettevõtesse Kvatro Kinnisvarahaldus, alguses olin halduri assistent, nüüd tegutsen juba ise haldurina ja olen ametis juba 2 aastat. Tundsin, et vajan tugevamaid baasteadmisi ja hakkasin otsima õppimisvõimalust. Pidin oma töökoormust vähendama, sest kahjuks pole sel erialal kaugõppevõimalust. Ainukeseks võimaluseks õppimise kõrvalt on töötada poole kohaga.
Igaüks ei saa töö kõrvalt koolis käia. Sellepärast oleks hädavajalik sesoonõpe, et just olemasolevaid korrashoidjaid harida. Paljud selle valdkonna esindajad töötavad kogemuse pealt, neil puuduvad baasteadmised. Koolist saan erinevaid teadmisi ehitusest, füüsikast, hoonete haldamisest. Isegi kui igapäevaselt seda kõike ei kasuta, siis teadmine hoone terviklikust toimimisest tuleb igal juhul kasuks.
Millistest teadmistest sul enne kooli töötades kõige enam puudu jäi?
Kõige rohkem jäi puudu ehitusvaldkonna teadmistest. Näiteks kui sain kinnistul mõne ehitajaga kokku, läks mul aega enne kui hakkasin ehitusalastest terminitest aru saama või kaasa rääkima. Ma ei suutnud probleemi süveneda ning omapoolset hinnangu anda, mis omakorda raskendas korteriomanikele tagasiside andmist. Kui küsiti, miks pole korteris õhku või miks on tuba külm, ei osanud ma kohe vastata. Sain küll alati tööl kolleegidega nõu pidada, kuid ühel hetkel oli vaja iseseisvuda. Mul läks haldusfirmas tubli pool aastat enne kui hakkasin aru saama, mis tööd ma õieti tegema sattusin.
Sa tegutsed elamuhalduse vallas, kas kaasaegne ärikinnisvara poleks põnevam väljakutse?
Mõlemad valdkonnad on huvitavad ja usun, et saaksin hakkama ka ärikinnisvara halduses. Hetkel, mil liitusin Kvatro meeskonnaga, pakuti mulle elamuhalduse suunda ja pean tunnistama, et see sobib hästi minu iseloomuga. Naudin inimestega suhtlemist ja sellele elukondlikus kinnisvaras haldusteenuse pakkumine ju taandubki. Tegutsen töö kõrvalt meistriliiga tasemel korvpallikohtunikuna, konfliktide lahendamine ja inimestega rääkimine pole mulle võõras.
Elamukinnisvara on tänapäeval tegelikult väga põnev, targa maja lahendused on heaks näiteks, kuidas tehnoloogia liigub ka elumajadesse.
Kokkuvõttes on elamuhalduse valdkond inimesekesksem, rohkem on suhtlust ja tuleb lahendada ka inimeste sotsiaalseid probleeme.
Oled Sa kuulnud, et haldurid kipuvad ruttu läbi põlema. Ehk just seetõttu, et võetakse paljude inimeste mured enda õlule?
Raskemaid hetki esineb igas töös ja haldus pole siinkohal erand. On olnud olukordi, kus tööpäev on veninud ka öötundideni, näiteks kui mõnel objektil on probleem, mis vajab operatiivset lahendust. Selliste situatsioonide lahendamine on muidugi väljakutse, kuid seda nauditavam on ka positiivne lõpptulemus.
Hetkel kuum
Praegu pole kinnisvara korrashoiu eriala nii populaarne kui võiks. Seda rääkisime hiljuti ka meie raadiosaates „Korras kinnisvara täna-homme“, kus osalesid Sinu kooli õppejõud. Mis Sa arvad, milles on asi. Kas info ei jõua noorteni või arvatakse, et tegemist on igava tööga?
Oleme koolis arutanud, et eriala nimetus peaks olema midagi muud – „Kinnisvara korrashoid“ ei kõneta noori. Mäletan enda kogemusest, et gümnaasiumi lõppedes vaatasin läbi pea kõikide haridusasutuste erialade nimekirjad. Nimetus „Kinnisvara korrashoid“ ei anna päris täpselt edasi selle eriala tegelikku sisu ja väärtust.
Lõpuks taandub kõik nõudluse ja pakkumise suhtele – kui ehitatakse palju on ka suurem vajadus haldusteenuse järgi. Kui ühel momendil toimub jahtumine ja ehitusmahud vähenevad on olemasolevad majad püsti ning nende eest tuleb jätkuvalt hoolt kanda. Sellest tulenevalt on meie ameti plusspooleks stabiilsus, sest me ei sõltu niipalju majandusest ehitussektor.
Noored võib-olla tänapäeval enam stabiilsust ei tahagi, pigem vaba töögraafikut
Kindlasti selle ameti suur eelis on paindlik tööaeg. See sõltub suuresti tööandjast kui ka ettevõtte toimimismehhanismist, sest ilma toetava kollektiivita oleks see raske.
Näiteks ühistute üldkoosolekud on tavaliselt õhtuti, päeval saan vajadusel tegeleda ka isiklike asjadega, pean olema lihtsalt telefoni teel kättesaadav. Kõige olulisem on, et kõik asjad oleksid korrektselt tehtud ja kokkulepetest kinni peetud.
Palju teid kursusel on?
Meid on järel 14, alustas ligi 25. Välja kukutakse sellepärast, et noored tihti ei tea täpselt, mida nad tahavad. Ka mina läksin kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist uuesti kooli, kuid silme ees puudusid nii siht kui saavutusvajadus. Poole aasta möödudes sain aru, et olin teinud vale valiku, ja tulin ära. Praegu on mul siht ja eesmärgid, mida saavutada, siinne haridus ja teadmised on investeering endasse.
Mis sinust edasi saab?
Hetkel olen võtnud eesmärgi siduda oma karjäär kinnisvara valdkonnaga, sest see on minu jaoks atraktiivne. Kuid minu praegune töökogemus ja koolist saadav haridus, olgu selleks kulujagamise põhimõtted või ehituslikud teadmised, annavad mulle tulevikuks palju alternatiivseid väljundeid. Minu aktiivne investeerimishuvi laiendab neid väljundeid veelgi enam. Tuleb ise olla avatud ja julge, sest võimalused ei tule selle juurde, kes neid ise ei otsi.
Seotud lood
Kinnisvaraturg muutub kiiresti, sest koduostjate ja üürnike ootused kodule on ajas nihkunud. Kuna eluasemekulud kasvavad ja perede eelarved on pingul, eelistatakse üha enam kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ning millel on hea hinna-kvaliteedi suhe. See areng mõjutab oluliselt ka seda, kuidas arendajad ja sisekujundajad eluruume planeerivad. Kinnisvaraeksperdi sõnul teevad inimesed ostuotsuse kiiremini, kui nad ei pea tegema suuri lisakulutusi.
Enimloetud
5
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Vaata esinduslikke galeriisid, mis toimus, toimub ja mis sinna kõik tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele