Halva akustikaga head töökeskkonda ei saa

Akustika ja vibratsioonide konsultant Kaupo Kõrven kinnitab, et ka kontoripindadeks ehitatud ärimajas kehtivad kindlad standardid. „Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse vastavale hoonetüübile kehtestatud norme ja enamasti järgitakse ka ruumitüüpide eripärast tulenevaid akustikute täiendavaid soovitusi. Uute büroohoonete puhul saavad juba projekteerimisfaasis käsitletud heliisolatsiooninõuded, tehnoseadmete ja liikluse müratasemed, ning ka järelkõla kestused,“ kinnitas Kõrven. Hoonete omanikud ei oska aga tavaliselt omalt pool akustika osas sõna võtta. „Kliente, kellel on oma nägemus või nõuded tulevase hoone/ruumide akustikast ei ole just palju. Kuna akustik kaasatakse tihti vaid projekti normikohasuse tagamiseks, jääb akustika roll kontori ja töökeskkonna kui terviku planeerimisel tähelepanuta,“ tõdeb Kõrven.

See, kuidas heli ruumis kõlama hakkab, sõltub akustikainseneri sõnul mitmest aspektist: „Karbikujulise ruumi akustika on otseses sõltuvuses selle ruumalast, helineelavate materjalide hulgast ja nende helineelduvusest. Suuremate ja keerulisemate ruumide puhul tulevad aga mängu veel ruumi geomeetria ja pindade ruumiotstarvet toetav asetus/viimistlus.“

Akustika peale hakatakse kontoris mõtlema tavaliselt siis, kui midagi kõrva häirib. Kaupo Kõrveni sõnul on enamlevinud mure seotud järelkõlakestusega koosolekuteruumis. Ehk rahvapäraselt – ruum otsekui kajab vastu. Igal juhul teeb selline efekt raskeks koosolekul nii ettekande tegemise kui selle kuulamise.

Teiseks suuremaks probleemistikuks on heliisolatsioon ning privaatsus. „Näideteks on finantsteenuste, õigusabiteenuste, arstide või isegi sotsiaalabi konsultantide vestlused klientidega. Enamasti äärmiselt privaatsed vestlused peavad jääma vaid asjassepuutuvate inimeste teada, kuid avatud keskkonnas pälvivad ka kõrvalolijate tähelepanu. Paraku võivad siinkohal normikohased lahendused jääda ebapiisavaks või vaadatakse mööda töö eripärast tulenevast töökohtade planeermise vajadusest. Tehaste ja tootmishoonete akustikaga olen pidanud tegelema vaid üksikutel kordadel, kuid sellises keskkonnas on akustika teadustamine äärmiselt oluline, nii tervise kui ohutuse seisukohast,“ kinnitab Kõrven.

Hiljuti ütles Äripäeva raadiosaates "Eetris on ehitusuudised" ASi Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak, et mitmed hoonete ehitamise normid, sealhulgas akustika omad, on tema hinnangul ajale jalgu jäänud.

Kaupo Kõrven lisab, et ainult normidest jääb ka väheks, oluline on arvestada töötajate soovidega. Ühelt poolt on inimestel erinev mürataluvus, teisest küljest tuleb lähtuda ka tööülesannete eripärast tulenevates iseärasustest.

„Kui esimesel puhul võime lihtsuse huvides eristada indiviidi eelistusi töötingimustes, siis teisel puhul peame jälgima positsioonist tulevaid iseärasusi – mobiilsus, suhtlemisvajadus (majasiseselt või -väliselt) ja keskendumist vajavate ülesannete lahendamine üksi, paariti või grupiviisiliselt,“ räägib akustikainsener. Ta on oma töös näinud vaid ükskuid projekte, kus töökeskkonda planeeritakse inimese või tööülesande baasil.

Aga mööda vaadata ruumi helipildist kindlasti ei saa. „Akustiliselt hea töökeskkond tagab töötajate/klientide privaatsuse, soodustab segamatut ja ohutut tööülesannetele keskendumist ning tagab kõne arusaadavuse kõikidele asjassepuutuvatele osapooltele. Keskkonda, mis efektiivset tööülesannete täitmist ei toeta, võib pidada halvaks,“ ütleb Kaupo Kõrven.