• 11.10.19, 12:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Halva akustikaga head töökeskkonda ei saa

Akustikast räägitakse eelkõige selliste hoonete puhul, kus heli tekitamine ongi üks peaülesandeid. Nii näiteks ei üllata kedagi, et kontserdisaalis peaks laulja hääl kanduma tagumiste ridadeni, samas kui raadiostuudios võiks ruumi enda heli olla kuulda võimalikult vähe. Kui palju puutub akustika aga tavalisse büroohoonesse?
Kaupo Kõrven
  • Kaupo Kõrven
Akustika ja vibratsioonide konsultant Kaupo Kõrven kinnitab, et ka kontoripindadeks ehitatud ärimajas kehtivad kindlad standardid. „Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse vastavale hoonetüübile kehtestatud norme ja enamasti järgitakse ka ruumitüüpide eripärast tulenevaid akustikute täiendavaid soovitusi. Uute büroohoonete puhul saavad juba projekteerimisfaasis käsitletud heliisolatsiooninõuded, tehnoseadmete ja liikluse müratasemed, ning ka järelkõla kestused,“ kinnitas Kõrven. Hoonete omanikud ei oska aga tavaliselt omalt pool akustika osas sõna võtta. „Kliente, kellel on oma nägemus või nõuded tulevase hoone/ruumide akustikast ei ole just palju. Kuna akustik kaasatakse tihti vaid projekti normikohasuse tagamiseks, jääb akustika roll kontori ja töökeskkonna kui terviku planeerimisel tähelepanuta,“ tõdeb Kõrven.
See, kuidas heli ruumis kõlama hakkab, sõltub akustikainseneri sõnul mitmest aspektist: „Karbikujulise ruumi akustika on otseses sõltuvuses selle ruumalast, helineelavate materjalide hulgast ja nende helineelduvusest. Suuremate ja keerulisemate ruumide puhul tulevad aga mängu veel ruumi geomeetria ja pindade ruumiotstarvet toetav asetus/viimistlus.“
Mis kõige rohkem segab?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Akustika peale hakatakse kontoris mõtlema tavaliselt siis, kui midagi kõrva häirib. Kaupo Kõrveni sõnul on enamlevinud mure seotud järelkõlakestusega koosolekuteruumis. Ehk rahvapäraselt – ruum otsekui kajab vastu. Igal juhul teeb selline efekt raskeks koosolekul nii ettekande tegemise kui selle kuulamise.
Teiseks suuremaks probleemistikuks on heliisolatsioon ning privaatsus. „Näideteks on finantsteenuste, õigusabiteenuste, arstide või isegi sotsiaalabi konsultantide vestlused klientidega. Enamasti äärmiselt privaatsed vestlused peavad jääma vaid asjassepuutuvate inimeste teada, kuid avatud keskkonnas pälvivad ka kõrvalolijate tähelepanu. Paraku võivad siinkohal normikohased lahendused jääda ebapiisavaks või vaadatakse mööda töö eripärast tulenevast töökohtade planeermise vajadusest. Tehaste ja tootmishoonete akustikaga olen pidanud tegelema vaid üksikutel kordadel, kuid sellises keskkonnas on akustika teadustamine äärmiselt oluline, nii tervise kui ohutuse seisukohast,“ kinnitab Kõrven.
Arvestada tuleb inimeste ning nende tööülesannetega
Hiljuti ütles Äripäeva raadiosaates "Eetris on ehitusuudised" ASi Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak, et mitmed hoonete ehitamise normid, sealhulgas akustika omad, on tema hinnangul ajale jalgu jäänud.
Kaupo Kõrven lisab, et ainult normidest jääb ka väheks, oluline on arvestada töötajate soovidega. Ühelt poolt on inimestel erinev mürataluvus, teisest küljest tuleb lähtuda ka tööülesannete eripärast tulenevates iseärasustest.
„Kui esimesel puhul võime lihtsuse huvides eristada indiviidi eelistusi töötingimustes, siis teisel puhul peame jälgima positsioonist tulevaid iseärasusi – mobiilsus, suhtlemisvajadus (majasiseselt või -väliselt) ja keskendumist vajavate ülesannete lahendamine üksi, paariti või grupiviisiliselt,“ räägib akustikainsener. Ta on oma töös näinud vaid ükskuid projekte, kus töökeskkonda planeeritakse inimese või tööülesande baasil.
Aga mööda vaadata ruumi helipildist kindlasti ei saa. „Akustiliselt hea töökeskkond tagab töötajate/klientide privaatsuse, soodustab segamatut ja ohutut tööülesannetele keskendumist ning tagab kõne arusaadavuse kõikidele asjassepuutuvatele osapooltele. Keskkonda, mis efektiivset tööülesannete täitmist ei toeta, võib pidada halvaks,“ ütleb Kaupo Kõrven.
PANE TÄHELE!
Kaupo Kõrven esineb ettekandega "Kuidas luua tulemuslikku helikeskkonda?" 11. novembril Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses konverentsl Workplace Happiness Investeering töökohta – mõistlik või mõttetu?
Vaata esinejate nimekirja ja registreeru konverentsile SIIN

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.06.25, 11:17
Professionaalne kinnisvarahooldus ja avariiteenus lasevad keskenduda sellele, mis on päriselt oluline
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
Uudised
  • 30.06.25, 13:45
EKE hakkab rajama Hipodroomile oma ärikvartalit
Ehitustöödega alustatakse kohe
3
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
4
Uudised
  • 30.06.25, 10:20
Colliers ja What If aitavad toidutootjal luua Loo keskust
5
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
6
  • ST
Sisuturundus
  • 25.06.25, 10:39
4 sisekujundusnippi poeomanikele: hästi kujundatud pood tagab parema ostuelamuse

Hetkel kuum

Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Vaja on tundlikumat kvaliteeti ja avatumat vaadet.
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Hans H. Luik.
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
US Real Estate’i Rotermanni ja Artiuse ärijuht Julius Stokas (Foto: US Ral Estate).
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno analüüsib büroohoonete ja ärilinnakute väljavaateid.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
Lahendused büroohoonete saatusele pakub elu ise
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Uudised
  • 25.06.25, 10:13
Konkreetne märk, et korteriturg on juba taastumisfaasis
Marienholmi I etapi avamine.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets (Fotod: Raul Mee ja Andras Kralla).
Uudised
  • 26.06.25, 13:00
Omavalitsustel puudub linnaruumi arendamiseks visioon
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Uus võimalik muudatus ei tohiks mõjutada objektide kohapealset turvalisust. Hoone omanik või valdaja saab väga palju selleks ära teha, et tulekahjusid ennetada ja oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele