Margus Nõlvak: juht võiks küsida oma inimestelt, kas nad on õnnelikud

Margus Nõlvak ütles saates eetris on ehitusuudised, et tööõnne teema on terviklik. „Kontor ei tee inimest õnnelikuks kui juhtimisega pole kõik korras. Samas on töökeskkonnal oluline osa töötajate heaolu tekitamisel.“

Ilus kontoripind ei pea tingimata asuma uues hoones, kuid vana maja renoveerimine läheb Nõlvaku sõnul mõnikord kallimaks. „Kui tegemist on arhitektuuriliselt või ajalooliselt erilise objektiga, siis räägime lisandväärtusest ja sellisel juhul tasub renoveerimisele mõelda,“ lausus Nõlvak

Tema sõnul on renoveerimisega tegeletud ka Ülemiste Citys: „Meil on vanu tsaariaegseid hooneid, mida on võimalik taastada. On ka nõukogudeaegseid hooneid, mida me heal meelel ei renoveeriks, aga ühe hoone võiks ju ka sealt ajastust korda teha. Vana hoone on ühtepidi õnnistus, sest uuest peast majale sellist väärtust ei loo. Aga arendada on seda kallim.“

Margus Nõlvak rääkis, et Ülemiste Citys on mitmeid maju ehitatud LEED sertifikaadi nõuete järgi, kus hoonet planeeritakse-arendatakse ja ehitatakse keskkonnasäästlikult. „See hoone tuleb inimsõbralikum, näiteks materjalide valikul – vaibad on allergiavabad. Selline hoone ei tarbi nii palju vett. Jalgrattaparklad, töötajate duširuumid, see on lai nimekiri, mida kõike on vaja teha, et hoone saaks sertifikaadi.“ Tema sõnul toetab sertifikaadi olemasolu mingil määral ka tööõnne teemat. „Kui hoone on jätkusuutlik, hästi planeeritud, mõtleb ka jalgratturitele, siis ka inimesed õnnelikud.“

Hoone ehituslikest parameetritest rääkides tõi Nõlvak välja erinevad normatiivid, mis tema sõnul ajale jalgu jäänud. „Tihti tehakse projektid normatiividest lähtuvalt, mis on ka mõistetav, aga täna näeme, et mitmed neist pole siiski piisavad. Kõige parem näide on helipidavuse normatiivid ehk akustika. Kui me räägime kabinettide, koosolekuruumide helipidavusest, siis inimesed tahavad rohkem kui normatiivid ette näevad. Ja teine asi on temperatuur, õhuvahetus. Siin tahaks inimesed ka rohkem paindlikkust. Kui tuua ühte ruumi 100 inimest, siis pole haruldane, et pooltelt on külm ja teistel palav. Ruumi planeerimisel tuleks arvestada, kes kuskil istub, milline inimene vajab jahedamat ja milline soojemat,“ kõneles Nõlvak.

Tavaline mure büroohoonetes on ventilatsioon. „Inimesed tunnetavad õhu liikudes temperatuuri madalamalt. Ja kui kontroller näitab 23 kraadi sooja, aga tuul ventilatsioonist veidi puhub, siis inimesed tunnetavad seda jahedamana. Seepärast planeerime oma uutesse arendustesse paremaid tehnoloogiaid - jahutuspaneele, mis kiirgavad jahedust, mitte ei puhu.

Konverentsi Workplace Happiness moderaatorina loodab Margus Nõlvak, et kohaletulnutel on ära minnes rohkem küsimusi kui tulles. „ Tööõnne teema on väga lai ja oluline. Kõige tähtsam sellest ülevaate saamisel oleks juhil enda inimestelt küsida, kas nad on õnnelikud, millega rahul ja millega mitte. See puudutab juhtimist, tööõhkkonda, ruume, organisatsiooni struktuuri. Järjest enam näeme ka linnakut arendades, et otsuse kas kolida ja kuhu kolida teevad üha enam inimesed – spetsialistid ja talendid, kes seal töötavad. Juht peab võtma otsuse, millised tegevused ellu viia.“

Tööõnne tasuvust näitab tema hinnangul kõige paremini organisatsiooni käekäik. „Kui eesmärgid on täidetud, ettevõte areneb, siis need juba head näitajad. Kindlasti tuleb uurida ja mõõta töötajate rahulolu. Siin on palju ka määramatust, katsetamist ja tunnetamist, inimene on emotsionaalne olend. Mulle endale on olnud suurimaks komplimendiks see, kui üks töötaja ütles: Ma ei ole varem töö juures nii õnnelik olnud.“

Saadet juhib Lauri Leet.