Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinnasse kerkib ehtsa taimkattega rohebüroo
Hepsori juhatuse liige Henri Laks ütles, et Grüne kontorihoonet võiks tegelikult pidada nii-öelda A+ energiaklassiga kontorihooneks. “Rohebüroo uuenduslikud tehnoloogilised lahendused säästavad keskkonda, hoiavad kontorite ülalpidamiskulud kontrolli all ning aitavad luua ka töötajatele parema töökeskkonna,” kinnitas Laks.
Hepsor on Eesti esimene rohebüroohoonete arendaja, kelle eestvedamisel on valminud ka Tallinna senised ainsad rohebürood aadressil Järvevana 7b ja Sõpruse pst 157. “Mõlemad tehnoloogiliselt uuenduslikud, säästlikud ja hea töökeskkonnaga büroohooned olid juba valmimise hetkeks täielikult välja renditud,” kinnitas Laks, et huvi rohelise mõtteviisi majade vastu on järjest kasvav.
Ruumide kütmiseks ja ka jahutamiseks kasutatakse Grüne kontorihoones maapinna soojust, tark automaatika reguleerib anduritest lähtudes soojusenergia jaotust ja salvestamist läbi hoone vahelagede ning vajaduspõhine ventilatsioon töötab lähtuvalt inimeste arvust ja hoiab õhu värskena.
Samuti kogutakse ja taaskasutatakse taevast tulevat vihmavett ning päikesepaneelid hoone katusel hoiavad energiakulud madalamad. Üldaladel on valgustamiseks kasutusel ainult nutikad ja säästlikud LED-lahendused.
Hoone asub Haabersti-Mustamäe kergliiklustee ääres ning hoones on olemas kõik vajalik rattaga tööl käimiseks – sise- ja välisparkla jalgratastele ning riietus- ja pesuruumid.
Henri Laks lisas, et uue rohehoonega on peamine eesmärk luua igakülgselt inim- ja loodussõbralik töökeskkond, mis sobituks hästi ümbruskonna rohelusse. “Topeltfassaadi mööda üles kasvavad ronitaimed muudavad aga ka hoone enda sõna otseses mõttes roheliseks ning ajapikku vananedes muutub selle välimus järjest põnevamaks ja mitmekihilisemaks,” lisas Laks.
Hepsori poolt arendatavas Grüne rohebüroos on neljal korrusel pinda kokku üle 4 600 m2. Hoone on projekteerinud arhitektuuribüroo Molumba, ehitab Mitt&Perlebach.
Seotud lood
Vanasadama kinnisvaraarenduse algus pole enam kaugel. Tallinna Linnavolikogu võttis 2. aprillil 2026 vastu Tallinna Sadama kaks detailplaneeringut: „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala“ ning „D-terminali ja lähiala“, millele Tallinna linn korraldab lähiajal avaliku väljapaneku. Menetluses on veel kolm detailplaneeringut: „Admiraliteedi basseini ümbruse“, „Vanasadama põhjaosa“ ning „Vanasadama lõunaosa“. Lisaks on Tallinna Sadam kaasatud kahe krundiga teisel pool Reidi teed Tuukri tänavaga seotud detailplaneeringusse.
Enimloetud
3
Viva Polonia! Kes kõik ja miks küll sinna lähevad.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Käib selektsioon. Siin on eduvõtmed, mille poole agaramad juba kätt sirutavad
Tegemist ei ole turu nõrgenemisega, vaid selektsiooniga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele