Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi kinnisvarabuumist eestlased kasu ei lõika
Rootsi kinnisvaraturgu hinnad on tõusule pööranud. Paraku pole see edu tingimata Eesti ehitusettevõtjate jaoks.
Eesti ehitus- ja kinnisvarafirmadel on praegu keeruline Rootsis raha teha.
Puitmajade tootja EstNori juht Renee Mikomägi kinnitas, et nõudlust Rootsi turul on, kuid suur probleem on Rootsi krooni nõrkus. „Neil on meilt lihtsalt kallis osta,“ ütles ta.
Maru Ehituse juhatuse esimees Taimo Murer kinnitas probleemi. „Meiega on lihtne, alates esimese kvartali lõpust me Rootsis ehituse peatöövõtu teenuse pakkumisega enam aktiivselt ei osale," tunnistas ta. "Küsimus on meie jaoks ebasoodsas valuutakursis ning kohalike ettevõtjate eelistamises võrdse ehitushinna puhul. Kui Rootsi krooni kurss on meie kahjuks 10%, siis kohalikul ettevõtjal on hinna osas kohe 10% eelis. Arvestades, et ehitussektori marginaal jääb 5% juurde, siis…“, arutles ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samamoodi tõdes Muuga Betoonelement, kes mullu veel Rootsi turul tegutses, et sel aastal neil Rootsis projekte pole.
Rootsi kinnisvarafirma Savills kiitis kolmanda kvartali raportis, et elu Rootsi riigis on kinnisvarafirmade jaoks nii hea kui üldse olla saab: nõudlus on tugev ja seda toetab madal töötus ja mõõdukas majanduskasv. Tühja ärikinnisvara maht on vaat et kümnendi madalaimal tasemel ning nõudlus elamukinnisvara järele aina tõuseb. Vahepeal hinnad stagneerusid, kuid on nüüd taas tõusuteel, seisis aruandes.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.