Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Urmas Sõõrumaa maksab Patarei eest 4,6 miljonit
Patarei merekindluse müügihinnaks kujunes 4,601 miljonit eurot. Avaliku enampakkumise alghind oli 4,5 miljonit eurot. Järgmiseks sammuks on müügilepingu sõlmimine ostjaga ning eeldatavalt teostub tehing jaanuaris, seisab Riigi Kinnisvara teates.
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin tundis heameelt, et merekindluse ostja on kinnitatud.
„Nii merekindlus kui seda ümbritsev ala saab uue hingamise ning avatakse kõigile kodanikele. Riigi Kinnisvara on kindlasti toeks uuele omanikule Patarei restaureerimisel ja arendamisel,“ lubas Kusmin.
Patarei merekindluse müümise eesmärk oli leida Patarei merekindluse alale ostja, kes on valmis ja võimeline korrastama Patarei merekindluse kui olulise mälestise ning arendama välja Tallinna linnale ja Kalamajale olulise piirkonna ja tervikkeskkonna. Patarei merekindluse ostmiseks laekus tähtajaliselt üks pakkumus, mille enampakkumise komisjon hindas kõigile tingimustele vastavaks.
Patarei merekindlus koosneb neljast kinnistust: Kalaranna tn 28, Kalaranna tn 30, Kalaranna tn 32 ja Vesilennuki tn 2.
Patarei merekindluse visioonid / Arhitekt 11
Urmas Sõõrumaa teatas, et nende soov on avada kompleks linnaelanikele ja külalistele ning muuta atraktiivseks ajaveetmise ja töötamise keskkonnaks. Esimesel korrusel hakkavad paiknema kaubandus-, meelelahutus- ja toitlustuspinnad, mis avanevad mereäärsele promenaadile kui ka ajalooliste hoonete siseõue. Siseõu viiakse klaaskatuse alla ning seeläbi luuakse jalakäijasõbralik linnaruum nii kindluse ümber kui ka selle sisse. Merekindluse hoonetekompleksi rajatakse veel muuseum, hotell, büroopinnad, kodupood ja uued elumajad.
„Mereäärse vana kindluse renoveerimisega loome Tallinnasse uue täiendava elukeskkonna söögikohtade, elamispindade ja büroodega,“ sõnas Sõõrumaa.
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
2
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
4
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
5
Vaata, mis seal toimus ja milline hoone sinna tuleb
6
Vaata galeriid, milline see ala on ja mis on juba valmimas.
Viimased uudised
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata, mis seal toimus ja milline hoone sinna tuleb
Eesti Arhitektide Liit: Praeguste tingimustega hangitakse 19 miljoni euro eest 187 114 m2 hoone mittetoimiva vana lahenduse vormistamist
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele