Kahe aasta jooksul tehti projekti „500 kodu tuleohutuks“ käigus korda 663 kodu üle Eesti. Tänu lisarahastusele saab kodude korda tegemisega jätkata ka järgmisel aastal. 
„Päästjad käivad igal aastal kümnetes tuhandetes kodudes tuleohutusalast nõu andmas ning selle käigus oleme tuvastanud 5000 kodu, mille küttesüsteemid – ahjud, pliidid, korstnad – ja elektrisüsteemid on elanikele ohtlikud. Sellest teadmisest sündis ka see mastaapne ettevõtmine. Tahan tänada ja tunnustada kõiki, kes selle projekti õnnestumisse on panustanud – kohalikud omavalitsused, tööde teostajad ja muidugi ka kodude omanikud ise,“ ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.
Projekti eesmärk oli muuta tervikuna tuleohutuks nende inimeste kodud, kes end ise aidata ei saa: lasterikkad pered, üksi elavad eakad ja puuetega inimesed. Korrastatavad kodud valisid välja kohalik omavalitsus ja päästeamet. Projektis osalesid kõik 79 omavalitsust.
Tööde tegemiseks eraldas valitsus projektile 1,5 miljonit eurot ning kohalikud omavalitsused lisasid sellele omalt ligi 670 000 eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Projekt kestis kaks aastat (2018-2019), ning selle käigus korrastati 663 kodu. Korda tehti ahjud, pliidid, korstnad ning ohtlikud elektrisüsteemid; paigaldati vingugaasi- ning suitsuandureid. Tööde keskmiseks maksumuseks ühe kodu kohta kujunes 3500 eurot.
Tänu lisarahastusele on võimalik kodude korda tegemisega jätkata ka järgmisel aastal nimetuse „Kodud tuleohutuks“ all.
Vaata tabelist tuleohutuks muudetud kodude arvu maakondade ja valdade lõikes
Seotud lood
Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.