Kahe aasta jooksul tehti projekti „500 kodu tuleohutuks“ käigus korda 663 kodu üle Eesti. Tänu lisarahastusele saab kodude korda tegemisega jätkata ka järgmisel aastal.
„Päästjad käivad igal aastal kümnetes tuhandetes kodudes tuleohutusalast nõu andmas ning selle käigus oleme tuvastanud 5000 kodu, mille küttesüsteemid – ahjud, pliidid, korstnad – ja elektrisüsteemid on elanikele ohtlikud. Sellest teadmisest sündis ka see mastaapne ettevõtmine. Tahan tänada ja tunnustada kõiki, kes selle projekti õnnestumisse on panustanud – kohalikud omavalitsused, tööde teostajad ja muidugi ka kodude omanikud ise,“ ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.
Projekti eesmärk oli muuta tervikuna tuleohutuks nende inimeste kodud, kes end ise aidata ei saa: lasterikkad pered, üksi elavad eakad ja puuetega inimesed. Korrastatavad kodud valisid välja kohalik omavalitsus ja päästeamet. Projektis osalesid kõik 79 omavalitsust.
Tööde tegemiseks eraldas valitsus projektile 1,5 miljonit eurot ning kohalikud omavalitsused lisasid sellele omalt ligi 670 000 eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Projekt kestis kaks aastat (2018-2019), ning selle käigus korrastati 663 kodu. Korda tehti ahjud, pliidid, korstnad ning ohtlikud elektrisüsteemid; paigaldati vingugaasi- ning suitsuandureid. Tööde keskmiseks maksumuseks ühe kodu kohta kujunes 3500 eurot.
Tänu lisarahastusele on võimalik kodude korda tegemisega jätkata ka järgmisel aastal nimetuse „Kodud tuleohutuks“ all.
Vaata tabelist tuleohutuks muudetud kodude arvu maakondade ja valdade lõikes
Seotud lood
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?
Hetkel kuum
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Janar Muttik: Vanemad on väsinud taksojuhi ametist, hinnatakse mugavust ja laste suuremat iseseisvust.