Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hongkongi ärimees arendab Paljassaarde kõrghoonet
Hongkongi ärimehel on Eestis suured plaanid: Paljassaares hakatakse tänavu ehitama uut kõrghoonet, aga William Ng ei välista ka investeeringuid siinsesse tehnoloogiasektorisse.
On jõulueelne nädal, aknast paistab hall ja trööstitu Tallinna kesklinn. Hongkongi ärimees William Ng rüüpab heatujuliselt cappuccino't: ta on tulnud oma Eesti valdusi üle vaatama ning võib rõõmustada kordaläinud aasta üle.
„Mulle Eesti meeldib, mõnus, rahulik,“ kiidab ligi 20 aastat siin tegutsenud William Ng (King Ming Ng). Kuigi ta on Eestis laiemale avalikkusele tundmatu, on tema haare Tallinna kinnisvaras muljetavaldav: talle kuuluvad Mustamäel Laki 32, Laki põik 2 ja Laki põik 4 kinnistud. Laki põik 2 hoone ankurrentnik on Decora. „Kohe minu krundi vastas on suur toidupoekett Lidl ostnud endale krundi. Pärast Lidli poe on avamist muutub piirkond veel atraktiivsemaks,“ rõõmustab Ng. Eestis on tema sõnul lihtne äri teha: “Mul on ca 85 rentnikku, aga ainult üks üürisuhete juht.“
Kohe-kohe peaks tuule tiibadesse saama kaks kinnisvara arendusprojekti Paljassaare alal: ühe järgi kerkib Paljassaare lõunakaldale 14korruseline hoone. Teisega hoonestatakse kokku üle 15 hektari maad ehitusõigusega ca 340 000 m2. Koos temaga ootavad Tallinna linna otsuseid ja detailplaneeringu kehtestamist paljud Eesti äritegelased eesotsas Ain Hanschmidti ja Heiti Häälega.
Otse linnapea jutult
„Käisin just linnapeaga kohtumas,“ räägib Ng. "Ta suhtub linna arengusse väga tõsiselt." Ng sõnul on räägitud sellistest variantidest nagu tee otse merekalda kõrval ning tunnelist.
Selge on, et kui Paljassaarde kerkib sadade korteritega suurarendus, suureneb ka autode maht. Ng eelistaks näha, et Paljassaarde viiks tramm. Aga millal? Linnal rahaga on, nagu on.
Ng ütleb, et ta saab aru, et linn ei pruugi soovida teha suuri investeeringuid infrastruktuuri, aga miks ei kaaluta BOT-mudelit (build – operate – tranfser ehk ehita – opereeri – võõranda), mida kasutavad näiteks USA ja Hiina. Ka nendes riikides on kommuunidel näpud põhjas, aga siis tehakse arendajatega leping: nemad rajavad näiteks vajamineva teedevõrgu ja saavad selle 20 aastaks enda valdusesse. Selle aja jooksul tohib arendaja kasutuse eest raha küsida ja peab ka teed selle aja jooksul korras hoidma. Pärast lepingus sätestatud aja möödumist saab linn teedevõrgu endale ja edaspidi saavad inimesed seda taas tasuta kasutada. „Meil ei oleks kahju seda trammi sinna teha,“ arvas Ng.
Eestis läheb hästi
Eesti kinnisvarainvesteeringuid peab ta oma portfelli parimateks. “Tootlus jääb aastas ca 8% juurde, Hongkongis on see 3%,“ toob Ng võrdluseks.
Eesti kinnisvarahindade kohta ütleb ta, et kasv on tagasihoidlik ja jääb paari protsendi juurde aastas. Seevastu Hongkongist sai ta elu parima hinnatõusu kogemuse: 2008. aastal ostetud kinnisvara hind on tänaseks kümnekordistunud.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Tõenäoliselt on tegemist viimaste aastate suurima üksikobjekti jaekinnisvaratehinguga Balti riikides
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele