Hongkongi ärimees arendab Paljassaarde kõrghoonet

„Käisin just linnapeaga kohtumas,“ räägib Ng. "Ta suhtub linna arengusse väga tõsiselt." Ng sõnul on räägitud sellistest variantidest nagu tee otse merekalda kõrval ning tunnelist.

Selge on, et kui Paljassaarde kerkib sadade korteritega suurarendus, suureneb ka autode maht. Ng eelistaks näha, et Paljassaarde viiks tramm. Aga millal? Linnal rahaga on, nagu on.

Ng ütleb, et ta saab aru, et linn ei pruugi soovida teha suuri investeeringuid infrastruktuuri, aga miks ei kaaluta BOT-mudelit (build – operate – tranfser ehk ehita – opereeri – võõranda), mida kasutavad näiteks USA ja Hiina. Ka nendes riikides on kommuunidel näpud põhjas, aga siis tehakse arendajatega leping: nemad rajavad näiteks vajamineva teedevõrgu ja saavad selle 20 aastaks enda valdusesse. Selle aja jooksul tohib arendaja kasutuse eest raha küsida ja peab ka teed selle aja jooksul korras hoidma. Pärast lepingus sätestatud aja möödumist saab linn teedevõrgu endale ja edaspidi saavad inimesed seda taas tasuta kasutada. „Meil ei oleks kahju seda trammi sinna teha,“ arvas Ng.

Eesti kinnisvarainvesteeringuid peab ta oma portfelli parimateks. “Tootlus jääb aastas ca 8% juurde, Hongkongis on see 3%,“ toob Ng võrdluseks.

Eesti kinnisvarahindade kohta ütleb ta, et kasv on tagasihoidlik ja jääb paari protsendi juurde aastas. Seevastu Hongkongist sai ta elu parima hinnatõusu kogemuse: 2008. aastal ostetud kinnisvara hind on tänaseks kümnekordistunud.

Loe pikemalt Äripäevast.