• 14.01.20, 11:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti korteritehingute arv kasvas aastaga 3,3 protsenti

2019. aastal tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 23 112 korteriomanditehingut. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 3,3%.
Eesti korteritehingute arv kasvas aastaga 3,3 protsenti
  • Foto: Pixabay
Tehingute arvu kasv tuli peaasjalikult väljaspoolt Tallinnat, kus tehingute arv 13 358 oli 5,3% eelmisest aastast kõrgemal.
Tallinna tehingute arv 9754 oli eelmisest aastast 54 tehingu võrra ehk 0,6% kõrgemal.
Tehingute arvu kasvu taga oli mitmeid tegureid. Peamine “süüdlane” on eelkõige tugev tööjõuturg, mis on andnud inimestele kindlust pikaajaliste kohustuste võtmisel ehk julgust eluasemetingimuste parandamisega tegeleda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Suureks abiks elamispindade tehingute tegemisel on olnud sissetulekute ehk keskmise palga kasv. Lisatuge on pakkumas mõistlikud eluasemelaenude väljastamise tingimused.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.05.26, 09:58
AI ei muuda kinnisvarasektorit futuristlike robotitega, vaid paneb hooned enda ajalugu mäletama
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele