Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti korteritehingute arv kasvas aastaga 3,3 protsenti
2019. aastal tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 23 112 korteriomanditehingut. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 3,3%.
Tehingute arvu kasv tuli peaasjalikult väljaspoolt Tallinnat, kus tehingute arv 13 358 oli 5,3% eelmisest aastast kõrgemal.
Tallinna tehingute arv 9754 oli eelmisest aastast 54 tehingu võrra ehk 0,6% kõrgemal.
Tehingute arvu kasvu taga oli mitmeid tegureid. Peamine “süüdlane” on eelkõige tugev tööjõuturg, mis on andnud inimestele kindlust pikaajaliste kohustuste võtmisel ehk julgust eluasemetingimuste parandamisega tegeleda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suureks abiks elamispindade tehingute tegemisel on olnud sissetulekute ehk keskmise palga kasv. Lisatuge on pakkumas mõistlikud eluasemelaenude väljastamise tingimused.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.