Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti korteritehingute arv kasvas aastaga 3,3 protsenti
2019. aastal tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 23 112 korteriomanditehingut. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 3,3%.
Tehingute arvu kasv tuli peaasjalikult väljaspoolt Tallinnat, kus tehingute arv 13 358 oli 5,3% eelmisest aastast kõrgemal.
Tallinna tehingute arv 9754 oli eelmisest aastast 54 tehingu võrra ehk 0,6% kõrgemal.
Tehingute arvu kasvu taga oli mitmeid tegureid. Peamine “süüdlane” on eelkõige tugev tööjõuturg, mis on andnud inimestele kindlust pikaajaliste kohustuste võtmisel ehk julgust eluasemetingimuste parandamisega tegeleda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suureks abiks elamispindade tehingute tegemisel on olnud sissetulekute ehk keskmise palga kasv. Lisatuge on pakkumas mõistlikud eluasemelaenude väljastamise tingimused.
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.