2019. aastal tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 23 112 korteriomanditehingut. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 3,3%.
Eesti korteritehingute arv kasvas aastaga 3,3 protsenti
  • Foto: Pixabay
Tehingute arvu kasv tuli peaasjalikult väljaspoolt Tallinnat, kus tehingute arv 13 358 oli 5,3% eelmisest aastast kõrgemal.
Tallinna tehingute arv 9754 oli eelmisest aastast 54 tehingu võrra ehk 0,6% kõrgemal.
Tehingute arvu kasvu taga oli mitmeid tegureid. Peamine “süüdlane” on eelkõige tugev tööjõuturg, mis on andnud inimestele kindlust pikaajaliste kohustuste võtmisel ehk julgust eluasemetingimuste parandamisega tegeleda.
Suureks abiks elamispindade tehingute tegemisel on olnud sissetulekute ehk keskmise palga kasv. Lisatuge on pakkumas mõistlikud eluasemelaenude väljastamise tingimused.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele