Kinnisvarahindajate kolm põhilist viga

Milline on meie kinnisvarahindajate töö kvaliteet ning millised on nende koostatud hindamisaruannete levinumad vead ja puudused?

Seda küsimust uuris mullu Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas kaitstud lõputöös „Kutseliste hindajate auditi aruannete analüüs“ Triinu Kroon, kirjutab Finatsuudised

Krooni sõnul on kõige levinum puudus hindamisaruannete puhul see, et võrreldava vara hinna kohanduste põhjendused hindamisaruannetes on ebapiisavad või puuduvad üldse. „Hindamisaruande kohandustabelis tuleb hinnatavat vara võrrelda võrreldava varaga ning põhjendusteks lisada näiteks „parem“, „halvem“, „suurem“, „väiksem“ vms. See aitab paremini mõista, kust on tulnud vastava võrdluselemendi kohanduse märk ja suurus,“ kirjutab Kroon. Need põhjendused puudusid 1/3 auditeeritud hindamisaruandes ehk 48 juhul.

Teine levinum puudus on turuülevaadete puudused, mis toodi välja 41 hindamisaruande puhul 150-st. „Osadel hindamisaruannetel on turuülevaates toodud info kohati liiga vana. Paljudes hindamisaruannetes on makromajanduslik ülevaade liiga pikk ning ei arvesta hinnatavat vara,“ selgitab Kroon.

Kolmandaks levinud puuduseks on mõistete ja sõnade vale kasutus või muud sõnastusprobleemid. Seda puudust esineb 27 hindamisaruandes. Näiteks on hindamisaruannetes kasutatud mõisteid „hetke turuväärtus“, „perspektiivne turuväärtus“, „tulevane turuväärtus“, kuigi riiklikud Eesti varahindamise standardid (EVS 875) neid mõisteid ei sisalda.

Loe pikemat artiklit teemaveebist Finatsuudised