Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetri hind oli eelmise aasta viimases kvartalis 2618 eurot, kasvades aastaga 17 protsenti, näitab maa-ameti kinnisvaraturu ostu-müügitehingute analüüs.

- Huvi uute korterite vastu annab võimalust hinnatõusuks
- Foto: Andras Kralla
Järelturul maksis korteri keskmine ruutmeeter 1828 eurot, seal oli aastane kasv 6 protsenti.
Uus kahetoaline korter (pindala vahemikus 40–55 m2) maksis keskmiselt 129 478 eurot (2618 eurot m2), järelturu kahetoalise korteri keskmine hind oli aga 87 546 eurot (1766 eurot m2).

- Eri piirkondade ja kategooriate korterituru keskmise ruutmeetrihinna muutus perioodil 2016 I kvartal – 2019 IV kvartal
- Foto: Maa-amet
Kinnisvaratehingute koguväärtus on kasvanud hoolimata tehingute koguarvu mõningasest langusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami

- Tehingute rahaline maht kinnisvaraturul sektorite lõikes perioodil 2016 I kvartal – 2019 IV kvartal
- Foto: Maa-amet
Maa-ameti andmetel tehti 2019. aasta IV kvartalis üle Eesti kokku 12 418 ostu-müügitehingut, mille seas on kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Tehingute arv kahanes aastaga poole protsendi võrra.
Ostu-müügitehingute koguväärtus oli lõppenud aasta IV kvartalis 932 miljonit eurot, mis tähendab aastases võrdluses ligi 7-protsendilist kasvu ja kvartali võrdluses ligi 6-protsendilist kasvu. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu ütles, et koguväärtuse kasvu taga on jätkuvalt uute korterite ostu-müügitehingute võrdlemisi kõrge osakaal.
Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku ligi 7000 tehingut, sealhulgas eluruumidega 6 063 tehingut. Aastases võrdluses oli eluruumidega tehinguid 3 protsenti enam, samas eelneva kvartaliga võrreldes tehinguaktiivsus langes 2,4 protsendi võrra. Eluruumide tehingute koguväärtus, mis oli IV kvartalis ligi 500 miljonit eurot, kasvas aastaga ligi 12 protsenti ja kvartaliga kasvas 10,4 protsenti.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?