Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
See on kõige kehvem kaup Tallinna kinnisvaraturul
"Nõukogudeaegne ehituskvaliteet pole muljetavaldav, aga kaheksakümnendate "paneelikate" ehitajad lausa pingutasid inimvõimete alumiste piiride nihutamiseks," selgitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Isegi kuue-seitsmekümnendate kitsaid ja halva planeeringuga hruštšovkakortereid hindavad ostjad kõrgemalt."
Ligi 1300 aktiivses müügikuulutuses küsitakse Tallinna pruugitud korteri eest keskmiselt 2105-eurost ruutmeetrihinda, kuid 1980ndatel valminud korterite keskmine ruutmeetrihind piirdub 1670 euroga.
"Arvestatavalt toetab hruštšovka- ja paneelika-korteri hinda vaid üks tegur - asukoht kesklinnas," rõhutas Saksing. "Pisut paremas seisus on ka ühe-kahetoalised ja kuni neljakorruselises majas asuvad korterid. Keskmist ruutmeetrihinda kisuvad alla aadress Haaberstis, asumine tornmajas ja kolm või rohkem tuba."
Kuigi Tallinna korteriturult leiab ka 14. sajandil valminud eluruume, käib aktiivne kauplemine viimase 120 aasta jooksul valminud korteritega. "Järelturul küsitakse kõrgemiat hinda küsitakse 2010ndatel ja 1900ndatel valminud korterite eest," selgitas Saksing. "Mõlema puhul ligineb keskmine ruutmeetrihind 2800 euroni."
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele