Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
See on kõige kehvem kaup Tallinna kinnisvaraturul
Tallinna korterituru kõige õnnetumal kümnendil, 1980ndatel valminud korterit müües tuleb arvestada enam kui 400-eurose kaotusega iga ruutmeetri kohta, näitab LVM Kinnisvara Tallinna korterituru analüüs.
"Nõukogudeaegne ehituskvaliteet pole muljetavaldav, aga kaheksakümnendate "paneelikate" ehitajad lausa pingutasid inimvõimete alumiste piiride nihutamiseks," selgitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Isegi kuue-seitsmekümnendate kitsaid ja halva planeeringuga hruštšovkakortereid hindavad ostjad kõrgemalt."
Ligi 1300 aktiivses müügikuulutuses küsitakse Tallinna pruugitud korteri eest keskmiselt 2105-eurost ruutmeetrihinda, kuid 1980ndatel valminud korterite keskmine ruutmeetrihind piirdub 1670 euroga.
"Arvestatavalt toetab hruštšovka- ja paneelika-korteri hinda vaid üks tegur - asukoht kesklinnas," rõhutas Saksing. "Pisut paremas seisus on ka ühe-kahetoalised ja kuni neljakorruselises majas asuvad korterid. Keskmist ruutmeetrihinda kisuvad alla aadress Haaberstis, asumine tornmajas ja kolm või rohkem tuba."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuigi Tallinna korteriturult leiab ka 14. sajandil valminud eluruume, käib aktiivne kauplemine viimase 120 aasta jooksul valminud korteritega. "Järelturul küsitakse kõrgemiat hinda küsitakse 2010ndatel ja 1900ndatel valminud korterite eest," selgitas Saksing. "Mõlema puhul ligineb keskmine ruutmeetrihind 2800 euroni."
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.