Eesti Panga andmetel oli 2019. a lõpu seisuga tähtajaks tasumata eluasemelaenude jääk 151 miljonit eurot. Aasta varasemaga võrreldes vähenes viivituses olevate laenude maht 45,6 miljoni euro võrra ja seda tingimustes, kus eluasemelaenude kogujääk kasvas 516 miljoni euro võrra.
Seejuures on enamus eluasemelaenude võlgnevustest lühiajalised jäädes alla 30 päeva. Pikaajalises ehk üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude jääk oli 2019. a lõpu seisuga 22,4 miljonit eurot aastataguse 28,4 miljoni euro vastu.
Rõõmustav seis viivituses olevate eluasemelaenudega tähendab seda, et laenuandjatel võiks olla julgust värsket raha laenuvõtjatele peale anda kartmata, et see tagasi ei tule. Teisalt käib hea seis laenude tagasimaksmisega käsikäes tugeva tööjõuturuga ehk olukorraga, kus kõrge tööhõive ja kasvav keskmine palk ning suhteliselt mõistlik intressimäär aitavad võlgnevusi vältida.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?