Autor: Kaur Tull, OÜ Tulitec • 21. september 2020

Mida tähendab mõiste BIM?

Laias laastus on ingliskeelsetest sõnadest tuleneval lühendil BIM kaks tähendust: esiteks “Building Information Modelling“ ja teiseks “Building Information Management” ehk vastavalt ehitusinfo modelleerimine ja ehitusinfo juhtimine. Selles artiklis keskendume ehitusinfo modelleerimisele.

Mis see BIM on? BIM tähendab kolmemõõtmelist mudelit ja infot ehk BIM = 3D-geomeetria + info (nt ehitusmaterjalide info vms).

Lühendi BIM puhul on kahtlemata rõhk I-l ehk informatsioonil. Kui minna ajas kümmekond aastat tagasi, võib öelda, et BIM on kogu aeg ehituses kasutusel olnud, ainult teisel kujul. Kui ehitusobjektil oli vaja paigaldada näiteks klaaspiire või õõnespaneel, pidi selle piirdega kaasas olema ka 2D-joonis ja andmeleht koos toodet iseloomustavate näitajatega.

Nüüd on seesama informatsioon lihtsalt liidestatud 3D-mudeliga ja samast mudelist on võimalik kätte saada toote spetsiifiline info, 2D-joonised jne.

Mis kasu on BIMist ehitajale?

Ehitaja saab endale projekti, mis on oluliselt paremini läbi mõeldud. Mudelprojektis esineb kuni 90% vähem vigu kui 2D-projektis. See tähendab, et ehitusplatsil on vähem improviseerimist ja nii-öelda põlve otsas lahenduste teostamist. Viimaks saab tellija endale paremini läbimõeldud ehitise. Hästi koostatud BIM-mudelist on võimalik kiiresti ja mugavalt kätte saada materjalide mahud, koostada täpsemaid ajagraafikuid, mudelipõhiseid eelarvesüsteeme jpm.

Mis kasu on BIMist materjalitootjale?

BIM-mudelit võib piltlikult öeldes ette kujutada Legona, mille klotsideks on rõdupiire, aken, uks, valamu, köögilaud ja kontoritool ehk BIM-objektid. Need ei pruugi üksikult omada palju väärtust. Tervikpildis, näiteks ühe büroohoone tervikmudelis, omavad need elemendid aga märkimisväärset tähendust nii arhitektile, projekteerijale, ehitajale kui ka tellijale. Eelmainitud Lego klotsid aitavad hoone mudeli koostada lihtsalt, kasutades turul olemasolevaid ja pakutavaid lahendusi.

Selline lähenemine aitab kokku hoida kõigi osapoolte tööaega. Arhitekt ei pea toodet välja mõtlema, ehitaja saab kiiresti täpse ülevaate ja mahud. Tellija saab paremini läbimõeldud lahenduse ja täpsema teostusmudeli. Kõik võidavad.

Mis asi see BIMi “Lego klots” ehk BIM-objekt on?

Sisuliselt on BIM-objekt digitaalne kaksik mingisugusest konkreetsest tootest. Toote all pean silmas näiteks ust, akent, uksekäsipuud, trepipiiret, taridetaile, kinnituselemente, valgusteid jne. Toode, mida saad minna vaatama näiteks mõne ettevõtte esindusruumi, on nüüd olemas ka digitaalsel kujul ja virtuaalselt sinu ees. Mudel on mõeldud kasutamiseks arhitektile või projekteerijale terve hoone/rajatise kontseptsiooni lahendamisel.

Tule koolitusele!

Koolituse "Kuidas targalt ehitusprojekti tellida?" leiad SIIT.

Koolituse "BIM-i efektiivne rakendamine ehituses" leiad SIIT.

Saavutamaks stabiilsust ja efektiivsust ehituse elukaares tervikuna, on oluline, et sisuliselt iga materjalitootja hakkaks “BIM-keeles rääkima” ning omaks oma toodetest neidsamu digitaalseid kaksikuid, mida projekteerija/arhitekt rajatise/hoone tervikpildi lahendamiseks kasutada saab. Ebaprofessionaalne oleks Eestis rajatavale büroohoone projektis kasutada USA tootja piirdeid või aknaid just seetõttu, et kõik Eesti materjalitootjad ei käi ajaga kaasas.

Korraliku ülesehitusega BIM-mudelist saab suhteliselt lihtsa vaevaga kätte adekvaatsed mahud. Näiteks kui palju mingi kindla suurusega piirdeid, aknaid, uksi mudelis on. Maksimaalne kasu BIMist tuleb siis, kui kõik osapooled omavad vastavat võimekust.

Milliseid tarkvarasid kasutatakse BIM-mudeli loomiseks?

BIM-mudelite loomiseks on maailmas arvukalt ja erineva võimekuse ning hinnatasemega tarkvarasid. Eestis ja Skandinaavias ühed enam levinud tarkvarad projekteerijate ning arhitektide seas on Autodesk Revit, ArchiCAD ja Tekla.

Autodesk Revit on küllaltki universaalne tarkvara, mis võimaldab teha nii konstruktsiooni- kui ka arhitektuurseid lahendusi. ArchiCAD on arhitekti suunitlusega tarkvara ning võimaldab kiiresti ja mugavalt hoone arhitektuurset mudelit ning kontseptsiooni luua. Tekla on rohkem spetsialiseerunud konstruktsioonidele, näiteks teras-, betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid ning -mudelid.

BIM-objektid võiksid ideaalis olla loodud mõlema tarkvara, nii Reviti kui ka ArchiCADi kasutajaskonnale. Põhjus on lihtne: ühte programmi loodud piirded, uksed, aknad ei avane teises programmis. Revitis loodud käsipuud ei avane ArchiCADis ja vastupidi. Sama kehtib näiteks taridetailide puhul. Ideaalne oleks, kui konstruktsiooni BIM-objektid oleks loodud nii Reviti kui ka Tekla tarkvara jaoks.

Mis on BIM-kataloogid ja milleks neid vaja on?

BIM-kataloogid on erinevate materjalitootjate − tihti teatud regiooni kuuluvate − tehniline raamatukogu projekteerijale/arhitektile igapäevases töös kasutamiseks ja töövoo lihtsustamiseks. Idee peitub selles, et iga materjalitootja ei peaks oma kodulehel üles riputama kogu tehnilist infot ega BIM-mudeleid, vaid kasutab selleks konkreetset keskkonda, kus arhitekt/projekteerija liigub. Valdavalt on nendel keskkondadel mingisugune otseühendus kasutatava BIM-tarkvaraga, näiteks ProdLib digitaalsel tootekataloogil Reviti, ArchiCADi ja paljude teiste tarkvaradega.

Kasutajasõbralik on BIM-kataloog selle poolest, et arhitekt/projekteerija ei peaks tundide viisi aega raiskama tootja kodulehelt infot ja vajalikke mudeleid otsides ja alla laadides, vaid saab kogu vaja minevale ligi otse oma tarkvarast.

Kus algab ja lõpeb BIM?

Tegelikult algab BIM tellija visioonist midagi luua ja lõpeb samuti tellija juures, kui see visioon on saanud reaalsuseks.

Nii on see tegelikult väldanud tuhandeid aastaid, kus ajaloo suurkujudel on olnud idee midagi teostada. Ainuke vahe seisneb selles, et kui kunagi viidi projekte ellu kümme aastat või vahel isegi eluaeg, siis tänapäeval rajatakse terveid linnakuid mõne aastaga.

Kuidas? Vastus on lihtne: kõik on muutunud efektiivsemaks. Inimkäte asemel on juhiga masinad või juba mehitamata masinad ja droonid, projekte ei tehta enam paberil, vaid kasutatakse erinevaid 3D-võimalusi. Suhtlus projekti osapoolte vahel on muutunud efektiivsemaks.

Lihtsalt öeldes ei ole BIM lõppude lõpuks midagi muud kui sama asja tegemine läbimõeldumalt ja efektiivsemalt. Samuti soov sedasama BIM-mudelit kasutada hiljem hoone/rajatise halduses. Milleks koguda ja otsida informatsiooni ehitise kohta kolletanud paberilt projektiarhiivist, kui seda kõike on võimalik USB-pulgale või pilverakendusse salvestada, et ligipääs oleks igal võimalusel garanteeritud?