Võluvits, mis aitab nii tellijat kui ka ehitajat

Laias laastus on ingliskeelsetest sõnadest tuleneval lühendil BIM kaks tähendust: esiteks “Building Information Modelling“ ja teiseks “Building Information Management” ehk vastavalt ehitusinfo modelleerimine ja ehitusinfo juhtimine. Selles artiklis keskendume ehitusinfo modelleerimisele.

Mis see BIM on? BIM tähendab kolmemõõtmelist mudelit ja infot ehk BIM = 3D-geomeetria + info (nt ehitusmaterjalide info vms).

Sisuliselt on BIM-objekt digitaalne kaksik mingisugusest konkreetsest tootest. Toote all pean silmas näiteks ust, akent, uksekäsipuud, trepipiiret, taridetaile, kinnituselemente, valgusteid jne. Toode, mida saad minna vaatama näiteks mõne ettevõtte esindusruumi, on nüüd olemas ka digitaalsel kujul ja virtuaalselt sinu ees. Mudel on mõeldud kasutamiseks arhitektile või projekteerijale terve hoone/rajatise kontseptsiooni lahendamisel.

Saavutamaks stabiilsust ja efektiivsust ehituse elukaares tervikuna, on oluline, et sisuliselt iga materjalitootja hakkaks “BIM-keeles rääkima” ning omaks oma toodetest neidsamu digitaalseid kaksikuid, mida projekteerija/arhitekt rajatise/hoone tervikpildi lahendamiseks kasutada saab. Ebaprofessionaalne oleks Eestis rajatavale büroohoone projektis kasutada USA tootja piirdeid või aknaid just seetõttu, et kõik Eesti materjalitootjad ei käi ajaga kaasas.

Korraliku ülesehitusega BIM-mudelist saab suhteliselt lihtsa vaevaga kätte adekvaatsed mahud. Näiteks kui palju mingi kindla suurusega piirdeid, aknaid, uksi mudelis on. Maksimaalne kasu BIMist tuleb siis, kui kõik osapooled omavad vastavat võimekust.

BIM-mudelite loomiseks on maailmas arvukalt ja erineva võimekuse ning hinnatasemega tarkvarasid. Eestis ja Skandinaavias ühed enam levinud tarkvarad projekteerijate ning arhitektide seas on Autodesk Revit, ArchiCAD ja Tekla.

Autodesk Revit on küllaltki universaalne tarkvara, mis võimaldab teha nii konstruktsiooni- kui ka arhitektuurseid lahendusi. ArchiCAD on arhitekti suunitlusega tarkvara ning võimaldab kiiresti ja mugavalt hoone arhitektuurset mudelit ning kontseptsiooni luua. Tekla on rohkem spetsialiseerunud konstruktsioonidele, näiteks teras-, betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid ning -mudelid.

BIM-objektid võiksid ideaalis olla loodud mõlema tarkvara, nii Reviti kui ka ArchiCADi kasutajaskonnale. Põhjus on lihtne: ühte programmi loodud piirded, uksed, aknad ei avane teises programmis. Revitis loodud käsipuud ei avane ArchiCADis ja vastupidi. Sama kehtib näiteks taridetailide puhul. Ideaalne oleks, kui konstruktsiooni BIM-objektid oleks loodud nii Reviti kui ka Tekla tarkvara jaoks.

BIM-kataloogid on erinevate materjalitootjate − tihti teatud regiooni kuuluvate − tehniline raamatukogu projekteerijale/arhitektile igapäevases töös kasutamiseks ja töövoo lihtsustamiseks. Idee peitub selles, et iga materjalitootja ei peaks oma kodulehel üles riputama kogu tehnilist infot ega BIM-mudeleid, vaid kasutab selleks konkreetset keskkonda, kus arhitekt/projekteerija liigub. Valdavalt on nendel keskkondadel mingisugune otseühendus kasutatava BIM-tarkvaraga, näiteks ProdLib digitaalsel tootekataloogil Reviti, ArchiCADi ja paljude teiste tarkvaradega.

Kasutajasõbralik on BIM-kataloog selle poolest, et arhitekt/projekteerija ei peaks tundide viisi aega raiskama tootja kodulehelt infot ja vajalikke mudeleid otsides ja alla laadides, vaid saab kogu vaja minevale ligi otse oma tarkvarast.

Tegelikult algab BIM tellija visioonist midagi luua ja lõpeb samuti tellija juures, kui see visioon on saanud reaalsuseks.

Nii on see tegelikult väldanud tuhandeid aastaid, kus ajaloo suurkujudel on olnud idee midagi teostada. Ainuke vahe seisneb selles, et kui kunagi viidi projekte ellu kümme aastat või vahel isegi eluaeg, siis tänapäeval rajatakse terveid linnakuid mõne aastaga.

Kuidas? Vastus on lihtne: kõik on muutunud efektiivsemaks. Inimkäte asemel on juhiga masinad või juba mehitamata masinad ja droonid, projekte ei tehta enam paberil, vaid kasutatakse erinevaid 3D-võimalusi. Suhtlus projekti osapoolte vahel on muutunud efektiivsemaks.

Lihtsalt öeldes ei ole BIM lõppude lõpuks midagi muud kui sama asja tegemine läbimõeldumalt ja efektiivsemalt. Samuti soov sedasama BIM-mudelit kasutada hiljem hoone/rajatise halduses. Milleks koguda ja otsida informatsiooni ehitise kohta kolletanud paberilt projektiarhiivist, kui seda kõike on võimalik USB-pulgale või pilverakendusse salvestada, et ligipääs oleks igal võimalusel garanteeritud?