Võlaõigusseaduse muudatused andsid üürileandjale õiguse kirjutada eluruumi üürilepingusse varem keelatud kokkuleppeid ning võimaldavad üürilevõtjal ja üürileandjal sõlmida omavahel uusi, kirjutab Äri- ja ühinguõigusele spetsialiseerunud advokaadibüroo Hedman Partners Andres Kivi.
Üürikorter Pärnus
  • Üürikorter Pärnus
  • Foto: Julia-Maria Linna
Advokaadibüroo Hedman Partners advokaadi Andres Kivi sõnul olid varem eluruumide üürilepingutes keelatud kokkulepped, mis nägid ette üürniku poolt leppetrahvi tasumist, remondifondi kulude kandmist ning kohustust tagastada üüriese ilma hariliku kulumise ja halvenemise tunnusteta.
Kui üürilepingus on sõlmitud vastavad kokkulepped, kuid üürnik otsustab omaniku loata näiteks pidada üüripinnal koduloomi, suitsetada, rikkuda pidevalt öörahu või jätta vahetamata suitsuanduri patarei, on üürileandjal õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus on siiski üürniku kaitseks seadusega piiratud. “Ühe rikkumise eest määratav leppetrahv ei tohi ületada 10% kuuüürist, kõrvalkuludest ning korrashoiu- ja parenduskuludest. Teiseks ei tohi ühes kalendrikuus nõutavate leppetrahvide summa ületada 20% üürist ja viidatud kuludest,” selgitas advokaat Andres Kivi.
Jätkuvalt on tühised leppetrahvid rahaliste kohustuste rikkumise eest, näiteks kui üürilevõtja jätab maksmata üüritasu või korteriga kaasnevad kõrvalkulud. “Rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel võib nõuda viivist, mis on kokkuleppe puudumisel 8% aastas või vastavalt kokkuleppele kuni 24% aastas tähtaegselt tasumata summast,” lisas Kivi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele