Kuus Kagu-Eesti tööstusala on eriti perspektiivikad

Uuringu käigus selgitati välja, millised on Kagu-Eesti kõrgeima potentsiaaliga alad, kuhu on mõistlik esimeses järjekorras tööstusalade arendusi planeerida.

„Uuring on omavalitsustele oluliseks toeks, et üheskoos kavandada mõjusaid arendusprojekte piirkonnas ettevõtluse arengu toetamiseks,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. Perspektiivsete aladena märgitakse uuringus Võrusoo, Väimela, Põlva, Saverna, Väike-Laatsi ja Helme tööstusalasid, mida iseloomustab hea asukoht, sobiv territoorium, võimalus kasutada erineva suurusega krunte ning liituda kommunikatsioonidega, samuti teiste ettevõtete lähedus.

Tööstusalade arendamiseks on omavalitsustele uuringus välja pakutud võimalikud toetusmeetmeid. „Ettepanek on anda alade arenduseks sobivad riigimaad kiirendatud korras üle omavalitsustele, toetada taristu tänapäevastamist, väljaarendamist ja muud. Koostööprojektide rahastamiseks saab kasutada nii olemasolevaid kui lähiajal käivituvaid toetusmeetmeid maakonna arengueesmärkide saavutamiseks,“ ütles Jaak Aab.

Tema sõnul tõi uuring selles osas välja ka parimad praktikad. „Tubliks näiteks on Võrukivi arendus, kus Võru linn koos ettevõtjaga on välja arendanud vajaliku taristu ja hetkel on tööstusala krundid ka kasutuses. Samuti on edulooks Kobela, kus Antsla vald andis arenduseks vajaliku maa ja tänaseks on tööstusalal tegutsemas juba mitu uut asukat.“

Uuringu peamiseks eesmärgiks oli kaardistada ja liigitada tööstus- ja ettevõtlusalad Kagu-Eestis lähtuvalt potentsiaalist ja taristu arenduse maksumusest ning sõltumata omandist ja arendajast. Kokku kaardistati 31 Põlva-, Valga- ja Võrumaa tööstusala, mille arendamist omavalitsused oluliseks pidasid. Uuring kajastab regionaalarengu ootuseid, soovitusi ja ettepanekuid tööstusalade rahastusmeetmete väljatöötamiseks.

Uuringu teostas Cumulus Consulting OÜ, töö tellis rahandusministeerium.