Autor: kinnisvarauudised.ee • 11. veebruar 2021

1. märtsil jõustuvate tuleohutuse seaduse muudatuste kohaselt peavad suuremate tööstus- ja tootmishoonete ning büroohoonete valdajad tegema iga kolme aasta tagant tuleohutusülevaatuse, mida peab enamasti hakkama läbi viima tuleohutuse spetsialist väljastpoolt ettevõtet.

„Iga ettevõtja huvides on tagada igasugune ohutus, mis seostub nii töötajate kui ka varaga. Täna toimiv enesekontrollisüsteem, mis kohustab ettevõtjat viima läbi iga-aastast tuleohutusalast enesekontrolli toimib hästi ning puudub vajadus tänast süsteemi muuta,“ ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Ettevõtjad on välja toonud, et tänane perioodiline aruande koostamine hoiab tuleohutuse paremal tasemel kui planeeritav tuleohutuse ülevaatus iga kolme aasta tagant, sest ettevõtted kontrolliksid objekte tuleohutusega seonduvalt tihedamini või jooksvalt. „Kui tuleohutusülevaatus toimuks iga kolme aasta tagant, võib see viia selleni, et ettevõtted on motiveeritud tuleohutusega tegelema alles paar kuud enne tuleohutusülevaatuse toimumist,“ ütles Palts.

Uus kehtestatav kohustus toob ettevõtetele ka täiendavaid kulutusi – seda nii juhul, kui on vaja sõlmida vajalike kutsetega isikutega töövõtulepingud, kui ka siis, kui tuleb koolitada selleks oma ettevõtte töötajaid. Palts tõi välja, et eelnõu koostajate hinnangul hakkab tuleohutusülevaatuse teenus maksma samas suurusjärgus enesekontrolli tuleohutusaruande koostamisega ehk umbes 300 eurot, kuid kaubanduskoja hinnangul võib ülevaatuse hind kujuneda mitu korda suuremaks.

„Jõustuva tuleohutuse seaduse kohaselt võib tuleohutusülevaatust läbi viia üksnes isik, kellel on tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. 2020. aasta sügise seisuga on Eestis 98 asjakohase kutsega inimest, kellest 23 töötab päästeametis,“ sõnas Palts ning lisas, et täna on umbes 10 000 objekti millel tuleks ülevaatus läbi viia iga kolme aasta tagant.

Eelnõu kohaselt tuleb tuleohutusülevaatuse läbiviijal muu hulgas kontrollida, kas nõutavad tuleohutuspaigaldised on ehitises olemas, töökorras ja hooldatud ning kas ehitise kohta on koostatud tulekahju korral tegutsemise plaan ja evakuatsiooniskeem ning tehtud tulekahju korral tegutsemise õppus. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole aga välja toodud, milline on tuleohutusülevaatuse tegija vastutus osutatud teenuse eest.

Paltsi sõnul on vaja eelnõus täpselt välja tuua ülevaatuse tegija vastutus, sest kui ülevaatuse tegija teeb kindlaks, et hoone vastab kõikidele tuleohutusnõuetele, kuid kuu pärast ülevaatuse tegemist puhkeb hoones tulekahju, siis on ebaselge kas ja millises ulatuses vastutab selle eest tuleohutusülevaatuse tegija.

Eestis on hoonetulekahjude suhtarv miljoni elaniku kohta vahemikus 2010–2019 vähenenud 1474-lt (2010) 819-le (2019) ning hoonetulekahjude puhul on Eesti olukord ka Põhjamaadega võrdluses väga hea. Miljoni elaniku kohta on Eestis hoonetulekahjude hulk madalam veel ainult Islandil. Eestis oli vastav suhtarv 2019. aastal 819, Soomes 937, Rootsis 1078. Samuti on täidetud eelnevalt seatud eesmärk viia hoonekahjude absoluutarv aastaks 2025 allapoole 1300 taset, mis saavutati juba 2019. aastal.

Palts tõi välja, et puudub otsene vajaduse muuta oluliselt valitud strateegiat ja kehtestada täiendavaid nõudeid tuleohutuse täiendavaks tagamiseks, sest seatud eesmärgid on juba valdavalt täidetud - tuleohutuse olukord, rahvusvaheliste võrdlusandmete alusel on hea, kui mitte väga hea. „Tuleohutuse taset saab kindlasti viia veelgi madalamale, kuid on küsitav, kas ja milliste meetmetega, ning kui madalale on seda realistlik viia ilma täiendavaid probleeme tekitamata,“ rõhutas Palts hoone omanikele täiendavate kohustuste seadmise ebaproportsionaalsust.

Koda tegi ministeeriumile ettepaneku rakendada abinõusid, et päästeametis töötavad inimesed ei saaks pakkuda tuleohutusülevaatuse tegemist seoses kõrge huvide konflikti ja korruptsiooniohu olukordadega. Lisaks tuleks anda ka ehitise omanikele ja valdajatele õigus taotleda päästeametilt ülevaatuse tegemisest vabastamist või tuleohutusülevaatuse korraldamise tähtaja pikendamist.

Määrus jõustub 1. märtsil 2021. aastal koos tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Määruse eelnõu kohaselt tuleb ehitise omanikul või valdajal esitada tuleohutusülevaatuse akt päästeametile büroohoonete(pindalaga üle 750 m2) kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2023, tööstus- ja tootmishoonete(pindalaga üle 1000 m2) kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2024 ning garaažide kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2025. Kui ehitise omanik või valdaja on kohustatud tegema tuleohutusülevaatust, siis ei pea ta enam esitama päästeametile enesekontrolli tuleohutusaruannet.