Rakvere linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Riin Sikka sõnul kuulus kõnealune kinnistu varasemalt riigile, kuid oli toona pikka aega korrastamata ja sinna oli naaberkinnistu elanik ehitanud omavoliliselt hoone ja muud rajatised (välikamin, kuur ja piirdeaed). “Paar aastat tagasi sai kinnistu omanikuks linn ning kuna kinnistul olnud ehitised olid amortiseerunud ja risustasid linnaruumi, otsustas linnavalitsus ebaseaduslikud ehitised lammutada ja maa-ala heakorrastada,” märkis Sikka.
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Enimloetud
1
Pealinnas on pakkumises 2 aasta jagu uusi kortereid. Kuidas lugeda uusarenduste laoseisu? Mis on siin potentsiaal?
Viimased uudised
Korteriturul kättesaadavuse paranemine puudutab siiski tervet turgu, ent see on pöördumas
Lisatud kõnekad graafikud
Konverentsid
Hetkel kuum
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
Pealinnas on pakkumises 2 aasta jagu uusi kortereid. Kuidas lugeda uusarenduste laoseisu? Mis on siin potentsiaal?
Tallinna ja Harjumaa uusarenduste laojääk on umbes 3000 eluaset, ent turg toimib
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele