Esialgsete andmete põhjal saab öelda, et pensioni II samba reformist kiiret ja hüppelist kasvu ei tekkinud, ent lõplike mõjude kohta on veel vara midagi öelda, kirjutab analüütik Igor Habal Uus Maa blogis.
Uus Maa kinnisvaraanalüütik Igor Habal
  • Uus Maa kinnisvaraanalüütik Igor Habal
  • Foto: Raul Mee
Septembris sõlmiti üle Eesti esialgsetel andmetel ligi 2200 korteri ostu-müügitehingut, mis tähendab kevadise tipu piiri kompamist. Peamiselt takistavad tehingute arvu suurenemist ebakindlusest tekkinud madal pakkumine ning tehinguprotsessile kulutatava aja pikenemine. Kuna nõudlus on püsinud tugevalt stabiilsena, siis hoolimata Euroopa ühest kiireimast inflatsioonist ei seisa lähiajal ees ka liikumist vastupidises suunas ehk tehingute arvu langust me ilmselt ei näe. Üheksa kuu lõikes on tehingute arv 2020. aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 24,1% ja 2019. aastaga 10,7%.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele