Vaatamata kiirele hinnakasvule Euroopa Keskpank intressimäärasid ei muuda

Lisaks kõrgetele energiahindadele, kannustavad inflatsiooni tagant veel kõrged toorainehinnad, häired tarneahelates ja tööjõupuuduse tõttu kiiresti kerkivad palgad. Kui näiteks varem arvas USA Föderaalreservi president Jerome Powell, et kiire inflatsioon on „mööduv“, siis juba mõnda aega nähakse hinnakasvus palju püsivamat probleemi.

Keskpangad on oma inflatsiooniprognoose järjest tõstnud, mis on olnud ka põhjuseks nende kiiremale reageerimisele. Samas on keskpankade otsused oma rahapoliitika kohandamiseks erinevad, sest riigiti on erinevad ka majanduskasvu, tööturu ja hinnakasvu väljavaade. Mitmed keskpangad on intressimäärasid juba tõstma hakanud, kuid on ka riike – näiteks Argentiina, Türgi ja Hiina, kus neid hoopis kärbitakse. Keskpankade rahapoliitiliste otsuste juures – olgu selleks näiteks varaostude vähendamine või intressimäärade tõstmine, tuleks aga arvestada, et need hakkavad reaalmajandusele märgatavat mõju avaldama pika viiteajaga.

Kui Inglise ja Norra keskpangad tegid sel nädalal otsuse intressimäärade tõstmiseks ning USA Föderaalreserv näitas ära, et hakkab intressimäärasid kergitama järgmisest aastast, siis Euroopa Keskpank (EKP) neid lähiajal muuta ei plaani. Ka Šveitsi keskpank otsustas sel nädalal jätta peamine intressimäär paigale.

Küll aga muudavad nii Föderaalreserv kui ka EKP mõlemad varaoste ehk majandusse lisatava raha hulka. Samuti kinnitasid mõlemad keskpangad, et intressimäärasid hakatakse tõstma vahetult pärast varaostude lõpetamist. Vahe on ainult selles, kuidas seda tehakse. USA-s lõpetatakse varaostud järgmise aasta märtsiks, mille järel kavatseb keskpank hakata intressimäärasid tõstma – järgmisel aastal kolm, ülejärgmisel aastal kolm ning 2024. aastal kaks korda, millega intressimäärad kerkivad järk-järgult 2,1 protsendini. Pikemas vaates aga isegi 2,5 protsendini. Powelli sõnul ei vaja Ühendriikide majandus enam suurt rahapoliitilist tuge.

EKP plaanib aga märtsiks lõpetada küll pandeemia mõjude ohjeldamiseks mõeldud varaostud, mille kogumaht on 1,85 triljonit eurot. Tavapäraste varaostudega, mis tõsi küll, järk-järgult vähenevad on lubatud jätkata niikaua kui euroala majandusel seda tarvis on. Futuurid näitavad, et turud ootavad 3 kuu euribori jõudmist üle nulli alles 2024. aasta keskel ning ka veel näiteks nelja aasta pärast jäävad need väga madalaks ehk vaid veidi üle nulli.

Seega on euroalal tegemist üsna ettevaatliku rahapoliitika muudatusega. Teatavasti on EKP rahapoliitika peamiseks eesmärgiks 2% inflatsioon keskpikal perioodil. See tähendab, et keskpank ei reageeri jõulisemalt hindade lühiajalisele kiirenemisele. Euroalal, nii nagu paljudes teistes riikides, on inflatsiooni aga juba üle keskpanga rahapoliitilise eesmärgi taseme tõusnud. Novembris kasvasid euroalal hinnad 4,9%. Kuigi järgmiseks aastaks prognoosib keskpank 3,2% inflatsiooni, siis 2023. ja 2024. aastal oodatakse selle taandumist 1,8 protsendini. EKP hinnangul püsib hinnakasv lähiajal küll kõrge, kuid järgmisel aastal energiahinnad stabiliseeruvad ja tarneprobleemidest tulenevad hinnasurved leevenevad.

Ühest küljest näevad nii Föderaalreserv kui EKP omikroni tüve levimisel riski majandusele, kuid mõlemad eelistavad tegeleda pigem inflatsiooni mahasurumisega, kui muretseda pandeemia pärast. Nii ütles Powell, et „kiiresti tõusvad hinnad on töökohtadele praegu suurem oht, kui pandeemia“ ning Lagarde’i arvates on euroala majandus muutunud pandeemiale vastupidavamaks. Seda näitab ka keskpanga järgmise aasta 4,2% ja ülejärgmise aasta 2,9% majanduskasvu prognoos. Samas, arvestades praegust ebakindlust nii pandeemia olukorra kui ka inflatsiooni prognoosi juures on EKP-l olulisel kohal rahapoliitiliste valikute paindlikkuse ja valikulisuse säilitamine. Ehk siis, ta võib oma rahapoliitilisi otsuseid kohandada vastavalt olukorrale, mis tähendab aga turgudele mõningast ebakindlust.