Ehkki Balti riikides majanduslangust on raske vältida, siis 2008. aasta kriis ei kordu. Kinnisvaraturu ja ehituse suureks languseks pole põhjust, sest Balti riikide kinnisvarahindade ja sissetulekute suhe on mõistlikul tasemel ning erasektori tagasihoidlikku aktiivsust ehituses lähiaastatel tasakaalustab ELi majanduse elavdamise fondi vahendite eeldatav sissevool majandusse, teatab Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņšins oma hinnangus.
Energiakriis Euroopas, Venemaa sissetung Ukrainasse, intressimäärade hüppeline tõus, finantsturgude ebastabiilsus, kõrge inflatsioon ja vähenev ostujõud, COVID-19 nullstrateegia ja probleemid Hiina kinnisvarasektoris, samuti tarbimisstruktuuri normaliseerumine pärast COVID-19 pandeemia lõppu, mõjutavad ülemaailmset majanduskasvu üha enam. Selle tulemusena on Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) taas alandanud oma 2023. aasta maailmamajanduse prognoosi 2022. aasta juuli 2,9%lt 2,7%le. See on väga märkimisväärne langus maailmamajanduse kasvus pärast 6% kasvu aastal 2021.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?