Uuring: eramajade omanikud vajavad renoveerimisel rohkem nõu ja teavet

50% ehk valdav osa Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist, et ka järgmistel kümnenditel olla elukohaks sadadele tuhandetele inimestele. Millised renoveerimistööd on vajalikud ning kuidas korterühistu peaks renoveerimist finantseerima?

Keskmine D- ja madalama energiaklassiga hoones asuv korter säästab küttearvetelt küttesüsteemi renoveerimisega 10 kuni 20 protsenti ja hoone tervikliku renoveerimise tulemusena ligi 50 protsenti.

Homme, 19. aprillil Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) peab Radisson Meriton Tallinna konverentsikeskuses innovatsioonikonverentsi „Renoveerimise tänapäev ja tulevik – uued keskkonnasõbralikud lahendused kortermajadele“.

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul tuleks korterelamute rekonstrueerimisel jätkata maju renoveerida soovivate korteriühistute rahalist toetamist senisest stabiilsemalt ning suuremas mahus.

A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.