Uuring: eramajade omanikud vajavad renoveerimisel rohkem nõu ja teavet
Eesti inimesed on tublid iseehitajad, kuid vajaksid planeerimisel ja asjaajamisel nõustamist. Samuti vajab selgust omavalitsuse roll elamumajanduse korraldamisel, ilmnes väikeelamute renoveerimise protsesside tõhustamise uuringust.
50% ehk valdav osa Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist, et ka järgmistel kümnenditel olla elukohaks sadadele tuhandetele inimestele. Millised renoveerimistööd on vajalikud ning kuidas korterühistu peaks renoveerimist finantseerima?
Keskmine D- ja madalama energiaklassiga hoones asuv korter säästab küttearvetelt küttesüsteemi renoveerimisega 10 kuni 20 protsenti ja hoone tervikliku renoveerimise tulemusena ligi 50 protsenti.
Homme, 19. aprillil Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) peab Radisson Meriton Tallinna konverentsikeskuses innovatsioonikonverentsi „Renoveerimise tänapäev ja tulevik – uued keskkonnasõbralikud lahendused kortermajadele“.
Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul tuleks korterelamute rekonstrueerimisel jätkata maju renoveerida soovivate korteriühistute rahalist toetamist senisest stabiilsemalt ning suuremas mahus.
Meie linnades ja valdades on palju häid arendusplaane, mis vajavad elluviimiseks erasektori partnerit, investorit või lihtsalt suuremat rahvusvahelist tähelepanu. Kuidas aga jõuda nendeni, kellega koos need plaanid päriselt ellu viia?