Uuring: eramajade omanikud vajavad renoveerimisel rohkem nõu ja teavet
Eesti inimesed on tublid iseehitajad, kuid vajaksid planeerimisel ja asjaajamisel nõustamist. Samuti vajab selgust omavalitsuse roll elamumajanduse korraldamisel, ilmnes väikeelamute renoveerimise protsesside tõhustamise uuringust.
50% ehk valdav osa Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist, et ka järgmistel kümnenditel olla elukohaks sadadele tuhandetele inimestele. Millised renoveerimistööd on vajalikud ning kuidas korterühistu peaks renoveerimist finantseerima?
Keskmine D- ja madalama energiaklassiga hoones asuv korter säästab küttearvetelt küttesüsteemi renoveerimisega 10 kuni 20 protsenti ja hoone tervikliku renoveerimise tulemusena ligi 50 protsenti.
Homme, 19. aprillil Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) peab Radisson Meriton Tallinna konverentsikeskuses innovatsioonikonverentsi „Renoveerimise tänapäev ja tulevik – uued keskkonnasõbralikud lahendused kortermajadele“.
Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul tuleks korterelamute rekonstrueerimisel jätkata maju renoveerida soovivate korteriühistute rahalist toetamist senisest stabiilsemalt ning suuremas mahus.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.