Tallinnas ootavad planeerimist miljardite eurode väärtuses kinnisvara projekte

Arhitekt puutub kokku väga erinevate arendajatega. Kogemusi on seinast seina: mõnega koostöö laabub, teisega on see üsna hädaorg. Ent teadlikkus linnaruumist on arenajate seas tõusmas - ostavad ju inimesed lisaks korterile ja autokohale ka ümbrust, välisruumi.

Täna hoitakse kehtivatest, kuid moraalselt vananenud planeeringutest kinni, sest keegi ei julge uut planeeringut algatada, kuna see võib venida teadmata ajale, tõdeb Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Oliver Alver.

Praegu kui arendaja soovib, et tema planeering Tallinnas liiguks ning saaks pikkade aastate jooksul kehtestatud, peab arendaja ise olema erinevate linnaametite töö ning protsesside juhtimise koordinaator, tihti tooma erinevad linna ametid ühise laua taha, nendib Hepsori juht Henri Laks.

Arendajad ei julge ootele jäänud projekte uuendama hakata, sest kardavad, et siis jääb asi linnas jälle venima ja projekti ei saagi tösse panna. Nad hoiatavad, et Tallinnas venib uute hoonete planeerimine juba nii aeglaselt, et see hakkab ehitusmahtu piirama.

Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.