Alver: Eesti planeerijate tase vajab parandamist

Tallinnas vananevad planeeringud moraalselt enne, kui neid jõutakse vastu võtta. Tänasel Äripäeva Kinnisvaraarenduse konverentsi vestlusringis selgus, et pealinnas planeeringute tigukäigul menetlemine on koormaks juba ka omavalitusele, arendajaist rääkimata.

“Kuidas ei saa linnaametnikud ja planeerijad ühte väikest krunti 15 aasta jooksul ära planeerida?" sajatab Tallinna linna peale vihane kinnistu omanik.

Arendajad ei julge ootele jäänud projekte uuendama hakata, sest kardavad, et siis jääb asi linnas jälle venima ja projekti ei saagi tösse panna. Nad hoiatavad, et Tallinnas venib uute hoonete planeerimine juba nii aeglaselt, et see hakkab ehitusmahtu piirama.

Iga aastaga saab aina vähem planeeringuid Tallinna linnalt heakskiidu ning arendajad on püstihädas, et oma plaanid läbi bürokraatia suruda. Linnaameti juht mõistab ettevõtjate tuska, kuid selgeid lahendusi veel ei paista.

A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.