Täna hoitakse kehtivatest, kuid moraalselt vananenud planeeringutest kinni, sest keegi ei julge uut planeeringut algatada, kuna see võib venida teadmata ajale, tõdeb Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Oliver Alver.
Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Oliver Alver osutab, et väga palju aega kulub sisutühjade planeeringulahenduste menetlemisele ja muutmisele.
Foto: Raul Mee
Vastates kolmele küsimusele, Alver toob välja, mida ja millises järjekorras tuleb teha detailplaneeringute menetlemise olukorra parandamiseks.
Tallinnas vananevad planeeringud moraalselt enne, kui neid jõutakse vastu võtta. Tänasel Äripäeva Kinnisvaraarenduse konverentsi vestlusringis selgus, et pealinnas planeeringute tigukäigul menetlemine on koormaks juba ka omavalitusele, arendajaist rääkimata.
“Kuidas ei saa linnaametnikud ja planeerijad ühte väikest krunti 15 aasta jooksul ära planeerida?" sajatab Tallinna linna peale vihane kinnistu omanik.
Arendajad ei julge ootele jäänud projekte uuendama hakata, sest kardavad, et siis jääb asi linnas jälle venima ja projekti ei saagi tösse panna. Nad hoiatavad, et Tallinnas venib uute hoonete planeerimine juba nii aeglaselt, et see hakkab ehitusmahtu piirama.
Iga aastaga saab aina vähem planeeringuid Tallinna linnalt heakskiidu ning arendajad on püstihädas, et oma plaanid läbi bürokraatia suruda. Linnaameti juht mõistab ettevõtjate tuska, kuid selgeid lahendusi veel ei paista.
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta