Alver: Eesti planeerijate tase vajab parandamist

Tallinnas vananevad planeeringud moraalselt enne, kui neid jõutakse vastu võtta. Tänasel Äripäeva Kinnisvaraarenduse konverentsi vestlusringis selgus, et pealinnas planeeringute tigukäigul menetlemine on koormaks juba ka omavalitusele, arendajaist rääkimata.

“Kuidas ei saa linnaametnikud ja planeerijad ühte väikest krunti 15 aasta jooksul ära planeerida?" sajatab Tallinna linna peale vihane kinnistu omanik.

Arendajad ei julge ootele jäänud projekte uuendama hakata, sest kardavad, et siis jääb asi linnas jälle venima ja projekti ei saagi tösse panna. Nad hoiatavad, et Tallinnas venib uute hoonete planeerimine juba nii aeglaselt, et see hakkab ehitusmahtu piirama.

Iga aastaga saab aina vähem planeeringuid Tallinna linnalt heakskiidu ning arendajad on püstihädas, et oma plaanid läbi bürokraatia suruda. Linnaameti juht mõistab ettevõtjate tuska, kuid selgeid lahendusi veel ei paista.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.