Ligi 200 planeeringut kasvavad rohtu: Sõõrumaa on valmis linnale tempo tõstmiseks isegi maksma
“Kuidas ei saa linnaametnikud ja planeerijad ühte väikest krunti 15 aasta jooksul ära planeerida?" sajatab Tallinna linna peale vihane kinnistu omanik.
Suurettevõtja Urmas Sõõrumaa ütles, et on nõus linnale suisa maksma, kui see menetlemist kiirendaks.
Foto: Andras Kralla
Vähemalt 10 aastat on planeerimises olnud 176 detailplaneeringut, millest paljud seisavad omaniku tegevusetuse tõttu, kuid mitmel juhul on menetluste taga ettevõtjad, kes on jäänud bürokraatia hammasrataste vahele.
Arendajad ei julge ootele jäänud projekte uuendama hakata, sest kardavad, et siis jääb asi linnas jälle venima ja projekti ei saagi tösse panna. Nad hoiatavad, et Tallinnas venib uute hoonete planeerimine juba nii aeglaselt, et see hakkab ehitusmahtu piirama.
Iga aastaga saab aina vähem planeeringuid Tallinna linnalt heakskiidu ning arendajad on püstihädas, et oma plaanid läbi bürokraatia suruda. Linnaameti juht mõistab ettevõtjate tuska, kuid selgeid lahendusi veel ei paista.
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!