Arhitekt arendajale: sea eesmärk teha tõeliselt hea arendus
Arhitekt Margit Mutso analüüsib arhitekti koostööd arendajatega ja teeb kolm ettepanekut.
1. Kas ja kuivõrd on arendajad orienteeritud lisaks hoontele ka linnaruumi planeerimisele? Milline on seis?
Mulle tundub, et järjest enam. Inimesed ei taha osta enam pelgalt korterit ja autole kohta, ostetakse ka linnaruumi, maja ümbrust. Oluline on kujundatud haljastus, lastele mängimispaigad, kogu väline imago. Arendajad on hakanud kaasama järjest rohkem maastikuarhitekte ja meie kogemus ütleb, et maastikulahendus ehitatakse ka üsna täpselt välja, isegi puud valitakse päris korralikku mõõtu.
2. Mis on arhitekti ja arendaja vahelises koostöös hästi ja mis ei ole hästi?
Kõik oleneb arendajast. On neid, kes teevad kuni viimase pintslitõmbeni koostööd arhitektiga - koos kaalutakse läbi kõik vajalikud muudatused, parandused vmt. Aga on ka juhuseid, kui arendaja püüab arhitektist hiilida mööda ja viimane avastab alles objektil projektist mööda ehitatud detailid. Salatsemine arhitekti ees, nö optimeerimine arhitekti selja taga, vaikselt projektist mööda hiilimine - see on olnud probleem ja suurim vastuolude põhjus. Vahel ei taheta tellida arhitektilt autorijärelvalvet, siis on see möödategemine eriti kerge tekkima.
3. Teie kolm ettepanekut arendajatele parema koostöö, kvaliteetsema arhitektuuri ja kasutajasõbralikuma linnaruumi nimel.
1) Sea eesmärk teha tõeliselt hea arendus - kui tellija seda päriselt tahab, mitte ei reklaami rohelist hingega keskkonda vaid reklaamloosungites, siis see ka õnnestub.
2) Vali professionaalne projektimeeskond, arhitektuuri osas annab parima tulemuse võistlusmoment - kas siis avalik või väiksema arenduse puhul kutsutud arhitektuurivõistlus ja teha seda juba enne detailplaneeringu koostamist. Planeering võib hakata muidu lahendust pärssima; planeering sätestab teinekord väga täpse lähteülesande, aga planeerija ei pruugi kõiki võimalusi näha.
3) Usalda arhitekti, tee koostööd ehituse lõpuni.
Kuidas tegelikult toimib arhitektide, arendajate, insenerida ja kohalike omavalitsuste vaheline koostöö ning milliste ühiste lahendusteni üheskoos jõutakse, sellest saad teada 14 päeva pärast algaval Arhitektuuri ja arenduse konverentsil.
Seotud lood
Tasemel arhitekti kaasamine võimalikult palju tuleb arendusele kasuks. Samas peab tellimust täitev arhitekt olema valmis oma tööd korduvalt ja korduvalt modifitseerima. Kompromissid on vältimatud.
Kinnisvaraarendajale annab oma arhitektide tiim võimaluse kiirelt reageerida arenduste muudatuste vajadustele, samas väljastpoolt erialase kompetentsi sisseostmine tuleb ainult kasuks - iga ruutsentimeeter tuleb planeerida mõtestatult.
Kevadel kõrghoone tarbeks Tartu mnt 86B kinnistu ostnud Fahle Parki arendaja AS Fausto Capitali kõrghoone arhitektuurikonkursile laekus 12 tööd, auhinna sai neist 4 ideekavandit.
Tartu südalinna kultuurikeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitis OÜ Kolm Pluss Üks võistlustööga „Paabel“, mille autorid on Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Karl Erik Miller, Jana Pärn, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur. Võitja pälvis 60 000 euro suuruse preemia.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
5
Viimased uudised
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele