Elaniketa korterist saab kogu maja probleem

Tühjalt seisev korter muutub korteriühistus väga tihti tüliõunaks – seda iseäranis juhul, kui omanik ei soovi ei korterit kütta ega ka muid arveid maksta.
Iga korteriühistu liige peaks olema huvitatud sellest, et maja oleks korras, haldus ja hooldus toimiks.
  • Iga korteriühistu liige peaks olema huvitatud sellest, et maja oleks korras, haldus ja hooldus toimiks.
  • Foto: Arno Mikkor
"Põhjuseid, miks korter tühjalt seisma jäetakse, on väga erinevaid. On lapsepõlvekodusid, mida hoitakse mälestuste tõttu, ent kuhu elama asuda ei soovita. Või siis säilitatakse eluaset tuleviku tarvis, kui keegi järeltulijatest seda vajama peaks. Samuti puhkusekorterid, mida kasutatakse vaid kuu või paar aastas ning mille kulusid omanik ülejäänud kuudel minimaalsena hoida püüab," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele