Juba praegu on arvestatav risk, et arhitektid hakkavad erialase tööta jääma. Üks osa lahendusest on minna omavalitsustesse tööle arhitektiks. 2023. aastal on väga palju omavalitsusi, kus pole ühtegi (maastiku)arhitekti haridusega palgal mistahes positsioonil. Ka vastav töökoht on ametnike struktuurist kaotatud.“Ehituse teekaardis 2040” soovitame omavalitsustel palgata peaarhitekti ning laiendada valla planeerimismeeskonda. Vähesed soovivad kas vähese palga või ebaatraktiivsete väljavaadete pärast: kas ja kes arhitekti seal kuulaks, mis tal teha oleks võimalik? Kuna arhitektidest omavalitsustes puudus on, siis valdadel tuleb midagi muuta, et neile tahetaks tulla. Probleem on valdades ja linnades.
Regionaal-ja põllumajandusministeeriumis on väljatöötamisel KOVide tuleviku mudel. Seal pole kohta l ruumispetsialistil ja -pädevusel. Miks? Sest tulekul on MaRu. Aga MaRu annab nõu. Omavalitsustes peab, peab, peab olema palgal arhitekt või mitu, mitte ruumihariduseta menetlejad.
Linnaplaneerimise ehk ruumiloomega on Eestis ettevalmistus hea. Mõtlen eeskätt Eesti Kunstiakadeemiale. Ruumiloome on töö terviku ja suure pildiga. Sellega seonduvad aga ka näiteks geograafia ja majandusteadused. Oluline ja keskne peab olema, eriti kutsestandardist rääkides, ruumiloome haridus.
Haridusest rääkides on takistus aga teine. Meie ühiskonnas on praktiliselt olematu ruumiharidus ning see on postsovetliku ühiskonna ilming. Arhitektid on kunstnikud, see on tagurlik idaeuroopalik suhtumine. Ikka ja jälle kostub “teevad endale monumenti” jutt. See on sama, mis legend nälgivast ja külmetavast kunstnikust. See on arusaadav, ilus ja täiesti asjatundmatu, sõnaga debiilne jutt.
Sellel suhtumisel on praktilised tagajärjed. Näiteks valglinnastumine, mida me näeme trendina 1990ndatest alates terves Ida-Euroopas. Trendi “peaarhitektiks” on mõistuse ja/või julguseta vald, kes lubab arendajal teha ükskõik mida. Arendagu, aga mitte läbimõtlemata funktsioonidega asju valesse kohta, mis pärast tekitavad kõigile probleeme. Alates 2010ndatest on kõikjal peale Ida-Euroopa hakanud kesklinnad tihedamaks muutuma, ühiskonnad linnastuvad. (
Euroopa Keskkonnaagentuur, 2023 ). Nüüd oleme meiegi sealmaal. Inimesed tahavad linnaelu.
Mida arendaja ootab ja arhitekt suudab ning mida nad tulemuslikus koostöös saavutada võivad, aga ka mis neid nüüd ees ootab, selle kohta saad teada 6 nädala pärast toimuval
Äripäeva 8. kinnisvaraarenduse konverentsil, kuhu kogunevad valdkonna tipptegijad.