Väikeasula korteri veeteenus ületab pealinna oma 4-kordselt
Eesti Omanike Keskliit viis läbi eluasemekulude võrdluse kahekümne kahes linnas, alevikus ja külas. Uuringust selgust, et kodutarbijate vee-, soojuse- ja jäätmeveo kulud erinevad piirkonniti kolmekordselt.
Kraaniveel võib olla kuni neljakordne hinnaerinevus.
Foto: Liis Treimann
Kui näiteks Tallinna ühetoalise korteri omanik maksis jaanuaris tarbitud soojuse eest 99 eurot, siis samas seisukorras oleva ja sama suurusega korteri omanik Tarbja külas maksis 250 eurot. Ka konkurentsiameti kodulehel olevad andmed näitavad, et eelkirjeldatud ebavõrdsus on Eesti puhul „normaalne“. Riikliku järelevalve tingimustes on kodutarbijate soojusenergia hinnaerinevused 2,5kordsed ja veeteenuse puhul lausa 4kordsed.
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.